Küsi meilt

Euroopa Keskpank (EKP) on euroala keskpank. Meie esmane eesmärk on hoida hinnad stabiilsena ja teeme seda eelkõige asjakohaste intressimäärade kehtestamise kaudu.

EKP vastutab ka pankade järelevalve eest ühtse järelevalvemehhanismi raames.

Oma tegevuses juhindume läbipaistvuse, sõltumatuse ja aruandekohustuse põhimõtetest.

Euroopa Liidus on praegu 24 ametlikku keelt. EKPga võib suhelda kõigis neis keeltes. Suhtlemiseks valime keeled vastavalt sihtrühmale ja konkreetsetele asjaoludele. EKP õigusaktid avaldatakse kõigis ametlikes keeltes. Meie töökeeleks on inglise keel.

EKP kuulub Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankadele. Iga riigi osakaal EKP kapitalis kajastab võrdselt asjaomase riigi elanikkonda ja sisemajanduse koguprodukti (SKP). Eurot kasutavad riigid maksavad sisse rohkem kapitali kui euroalavälised ELi riigid. Need tegurid kokku moodustavad kapitali märkimise aluse, mis määrab kindlaks iga riigi keskpanga tasutava summa.

Samamoodi kui teised institutsioonid teenib EKP kasumit ja kannab kahju. EKP puhaskasum ja -kahjum jaotatakse euroala riikide keskpankade vahel. Kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ja EKP põhikirjaga võib kuni 20% kasumist kanda üldreservfondi, ülejäänud kasum tuleb jaotada euroala riikide keskpankade vahel proportsionaalselt nende sissemaksetega. Kahjumi võib katta üldreservfondi, vastaval majandusaastal saadud tulu või riikide keskpankadele jaotatud summade arvelt.

EKP rahapoliitika puudutab kõiki laenukulu mõjutavaid meetmeid, mida saab võtta hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamiseks. Meie esmatähtsaks rahapoliitika instrumendiks on EKP baasintressimäärad. Mis tahes muutus baasintressimäärades mõjutab muid intressimäärasid euroala majanduses tervikuna ning sealhulgas intressimäärasid, millega kommertspangad annavad laenu eraisikutele ja ettevõtetele. Need intressimäärade muutused mõjutavad nõudlust kaupade ja teenuste järele, mis omakorda mõjutab (teatava viitajaga) inflatsiooni. Vajadust mööda kasutame EKP esmase eesmärgi ehk hinnastabiilsuse saavutamiseks ka muid vahendeid.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 kohaselt on EKP esmane eesmärk säilitada hindade stabiilsus. EKP hinnangul saab hinnastabiilsust parimal viisil säilitada, hoides inflatsioonimäära (mõõdetuna ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) alusel) keskpika aja jooksul 2% tasemel.

Stabiilsed hinnad motiveerivad ettevõtteid investeerima ja teevad inimestel kulutuste planeerimise lihtsamaks. Samuti aitavad need säilitada usaldust euro vastu, tagades, et konkreetse summa eurode eest saaks osta sama hulga kaupu ja teenuseid.

Hinnastabiilsuse tõhusaks säilitamiseks vajame usaldusväärset inflatsiooninäitajat. Selle saamiseks vaatleme väga paljude kaupade ja teenuste hindu. Need on kaubad ja teenused, millele inimesed tavaliselt oma raha kulutavad, näiteks toit, rõivad, energia, mobiilsidepaketid, rongipiletid ja eluasemeüür. Kokkuvõttes annavad need kulud meile ettekujutuse hindade muutumisest majanduses üldiselt.

Selle suurema pildi annab ühtlustatud tarbijahinnaindeks (ÜTHI), mis meie hinnangul näitab kõige asjakohasemalt tarbijahindade inflatsiooni ehk muutusi euroala kodumajapidamiste ostetavate tarbekaupade ja teenuste hindades.

Ühtlustatud indeks tähendab seda, et kõik ELi liikmesriigid kasutavad sama metoodikat. See tagab riikide andmete võrreldavuse. 

ÜTHI koostavad Eurostat ja riiklikud statistikaametid ühtlustatud statistiliste meetodite kohaselt.

Oleme langetanud baasintressimäärasid, kuna inflatsioon on jõudnud meie seatud 2% eesmärgile lähemale. Säilitame baasintressimäärad tasemel, mis tagab, et inflatsioon naaseb sihttasemele ja jääb sinna ka edaspidi. See on väga oluline, sest kiire inflatsioon muudab elu inimeste ja ettevõtete jaoks keeruliseks.

Euro keskpangana on EKP ülesanne hoida hinnad stabiilsena. Kui hinnad kerkivad liiga kiiresti, st kui inflatsioon on liiga hoogne, aitab EKP baasintressimäärade tõstmine aeglustada inflatsiooni keskpika aja jooksul taas 2% sihttasemele. Seetõttu alustasime intressimäärade tõstmist 2022. aasta juulis ja jätkasime seda kuni 2023. aasta septembrini, et inflatsiooni aeglustada. Hinnad ei tõuse enam nii jõuliselt, mistõttu oleme hakanud oma baasintressimäärasid järk-järgult alandama, kuid me ei ole veel jõudnud sihttasemele.

Euroopa pangandusjärelevalve peamine eesmärk on tagada Euroopa pangandussüsteemi turvalisus ja usaldusväärsus, suurendada finantslõimumist ja -stabiilsust ning tagada pankade järjepidev järelevalve.

Ühtne järelevalvemehhanism on Euroopa pangandusjärelevalve süsteem. See hõlmab EKP järelevalvevaldkonda (EKP pangandusjärelevalve) ja ühtses järelevalvemehhanismis osalevate riikide järelevalveasutusi.

Kui kahtlustate, et järelevalve alla kuuluv pank, riiklik pangandusjärelevalve asutus või Euroopa Keskpank on rikkunud krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet käsitlevat Euroopa Liidu õigust, palume sellest teada anda rikkumisest teatamise platvormi kaudu. EKP kaitseb isikuandmeid ning tagab nii rikkumisest teataja kui ka süüdistatava isiku asjakohase kaitse.

Teabele juurdepääsu võimaldamine on EKP jaoks väga oluline. Meie eesmärk on olla võimalikult avatud, tagades samal ajal nende küsimuste konfidentsiaalsuse, mis on seotud meie ülesannete täitmisega.

Soovitame kõigepealt tutvuda pankade veebilehtedega, kuna pangad avalikustavad teatud teabe tavaliselt oma aasta-, kvartali- või muudes aruannetes.

Konfidentsiaalset teavet järelevalve alla kuuluvate pankade kohta kaitsevad mitmed ametisaladuse pidamise nõuded, mis on sätestatud Euroopa Liidu õiguses (nt kapitalinõuete direktiivis). Sellegipoolest on EKP võtnud endale kohustuse suhelda võimaluse korral avatult. Pressiteadete, kõnede, intervjuude ja muude väljaannete avaldamise kõrval pakume juurdepääsu ka avalikule dokumendiregistrile. Üldsuse juurdepääsu EKP dokumentidele reguleerivad üksikasjalikud eeskirjad (vt EKP 4. märtsi 2004. aasta otsus EKP/2004/3).

EKP otsese järelevalve all olevaid panku nimetatakse olulisteks krediidiasutusteks, samas kui kaudse järelevalve all olevaid panku nimetatakse vähem olulisteks krediidiasutusteks.

Järelevalveasutused hindavad pankade riske ja teevad kindlaks, kas neid suudetakse korralikult juhtida. Seda tegevust nimetatakse järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessiks (SREP). SREPi eesmärk on tagada pankade riskiprofiilide järjepidev hindamine, mis võimaldab teha otsuseid vajalike järelevalvemeetmete kohta.

Stressitestide abil hindavad järelevalveasutused pankade suutlikkust toime tulla finants- ja majandusšokkidega. Stressitestide tulemused aitavad järelevalveasutustel kindlaks teha pankade haavatavused ja käsitleda neid varajases etapis osana järelevalvealasest dialoogist.

COVID-19 pandeemia ajal aset leidnud juhtumid ja Venemaa sissetung Ukrainasse on veelgi suurendanud elutähtsate teenuste kaitsmise tähtsust küberrünnete ja tõrgete eest. Et muuta ELi finantssektor tugevamaks ja digitaalselt vastupidavamaks, analüüsib EKP pankade avatust IT-riskidele ja hindab nende riskijuhtimise suutlikkust. Seda tehakse EKP küberintsidentidest teatamise raamistiku kaudu ja pankade poolt iga-aastasele IT-riski küsimustikule antud vastuste läbivaatamise kaudu. EKP tegi 2024. aastal küberkerksusele keskenduva stressitesti, mille eesmärk oli testida pankade suutlikkust reageerida edukale küberründele ja sellest taastuda.

EKP võib kehtestada sanktsioone, st rahalisi karistusi olulistele pankadele, kes rikuvad otseselt kohaldatavat ELi õigust või EKP otsuseid või määrusi. Kui rikutakse ELi direktiive kohaldavaid riigisiseseid õigusakte, rikkumise on toime pannud füüsiline isik või kui tuleb kehtestada mitterahaline karistus, võib EKP paluda asjaomasel riiklikul järelevalveasutusel (riiklik pädev asutus) menetlus läbi viia. Riiklik pädev asutus võib seejärel määrata karistused kooskõlas kohaldatavate riigisiseste õigusaktidega.

Karistused, mille EKP on määranud oma järelevalvepädevuses, on avaldatud EKP veebilehel.

Euro kasutuselevõtt oli muljetavaldav saavutus, mis ühendas Euroopa inimesi, muutes reisimise, õpingud ja töötamise välisriikides hõlpsamaks ja suurendades finantskindlust. Maastrichti leping oli Euroopa lõimumise protsessi üks olulisemaid verstaposte, mis sillutas teed ühisraha loomisele.

EKP analüüsib digitaalse euro kasutuselevõtu võimalusi. Tegu oleks eurosüsteemi emiteeritava rahaga elektroonilisel kujul. Digieuro näol oleks tegu keskpangarahaga, seega riskivaba rahaga. Praegu on sularaha ainus keskpangaraha, mida kasutatakse jaemakseteks. Digieuro oleks täiendav viis eurodes maksete tegemiseks. See ei asendaks sularaha, vaid pigem täiendaks seda. See oleks üks ühele konverteeritav kõigisse muudesse euro vormidesse (nagu näiteks pangatähed).

Digieuro ühendaks endas digitaalse maksevahendi tõhususe ja keskpangaraha turvalisuse. See võimaldaks Euroopa Liidul jääda sõltumatuks väljaspool euroala kasutusele võetavatest ja kontrollitavatest digitaalsetest makseviisidest. Samuti tagaks see finantsstabiilsuse ja rahapoliitilise suveräänsuse ning aitaks ka digiajastul säilitada maksete usaldusväärsuse.

Krüptovarad erinevad põhimõtteliselt keskpangarahast: nende hinnad on äärmiselt kõikuvad, mistõttu neid on raske kasutada maksevahendi või arvestusühikuna. Krüptovaral puudub tegelik väärtus ning neid ei toeta ükski avalik-õiguslik asutus. Samad probleemid on ka stabiilsetel krüptovääringutel: lõppkokkuvõttes sõltub nende usaldusväärsus emiteerivast üksusest ja alusvarast. Samuti sõltuvad need sellest, kas emitent hoiab vääringu väärtuse aja jooksul stabiilsena. Digitaalne euro seevastu oleks keskpangaraha. See tähendab, et seda emiteerib keskpank ja selle eesmärk on täita kodanike vajadusi – see oleks riskivaba ning tagatud oleks kasutajate privaatsus.

Eurosüsteemi eksperdid on määratlenud mitu põhikriteeriumit, mis aitavad mõista, milline võiks digieuro olla. Need hõlmavad juurdepääsetavust, stabiilsust, tõhusust, andmekaitset ning privaatsus- ja õigusnõudeid. Digieuro võimaldaks koostoimet olemasolevate makseteenustega ning hõlbustaks tarbijatele üleeuroopaliste maksete ja muude teenuste pakkumist.

Eurosüsteemil ei ole huvi koguda üksikisikute makseandmeid, jälgida maksekäitumist või jagada selliseid andmeid valitsus- ja muude avaliku sektori asutustega.

Digieuro teenuste esmakordsel kasutamisel peavad kasutajad end tõenäoliselt identima, kuid maksete tegemisel saab siiski tagada kõrge privaatsustaseme.

Europangatähed on Euroopa ühtsuse käegakatsutav ja nähtav sümbol. Pangatähtede pideva arendusprotsessi raames ja 20 aastat pärast esimeste europangatähtede kasutuselevõttu on aeg nende kujundus uuesti üle vaadata.

2021. aasta detsembris alustas EKP pangatähtede uue temaatika kaalumist. See on esimene samm nende kujunduse muutmise suunas, et teha need eurooplaste jaoks omasemaks, tagades samal ajal, et uutel pangatähtedel ja nende turvaelementidel kasutataks parimat ja säästvaimat olemasolevat tehnoloogiat.

Europangatähtede uus kujundus luuakse kahes järjestikuses etapis: kõigepealt valitakse uus teema ja seejärel töötatakse välja uus kujundus. Kogu protsessi kaasatakse avalike küsitluste kaudu ka üldsus. Küsitlusi viivad läbi nii EKP kui ka selleks volitatud uuringuettevõte.

Eelduste kohaselt teeb EKP nõukogu europangatähtede uue kujunduse kohta lõpliku otsuse 2026. aastal.

500-euroseid pangatähti enam ringlusse ei lasta. Need jäävad siiski seadusliku maksevahendina kehtima ning neid saab ka edaspidi kasutada maksevahendina ja väärtuse säilitajana. Nagu kõik teisedki europangatähed, säilitab ka 500-eurone alati oma väärtuse ja seda saab eurosüsteemi keskpankades tähtajatult ümber vahetada.

Europangatähtede pilte võib kasutada mitteärilisel eesmärgil EKP eelneva loata, kui järgitakse kõiki kehtivaid eeskirju ja tagatakse, et reproduktsiooni ei aeta segamini ehtsa pangatähega (vt otsuse EKP/2013/10 artikkel 2), kuna see kahjustaks euro usaldusväärsust.

Kui soovite ametialasel eesmärgil kasutada europangatähtede kõrgresolutsiooniga pilte, palume saata taotlus meiliaadressile euro-banknotes-images@ecb.europa.eu. Pärast taotluse heakskiitu saadetakse pildid elektroonilisel kujul.

Üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET) teenuseid töötab välja ja käitab eurosüsteem ning need tagavad sularaha, väärtpaberite ja tagatiste vaba liikumise kogu Euroopas.

Need finantsturu infrastruktuuri teenused hõlmavad T2 süsteemi keskpankade ja kommertspankade suuremahuliste maksete arveldamiseks, platvormi TARGET2-Securities (T2S) väärtpaberite arveldamiseks, TARGETi välkmaksete arveldussüsteemi (TIPS) kiirmaksete jaoks ja eurosüsteemi tagatiste haldamise süsteemi (ECMS) tagatiste haldamiseks. Kõik nimetatud teenused kasutavad arveldusteks keskpangaraha.

Tasub tähele panna, et EKP ja riikide keskpangad ei saa anda teavet üksikute pangaülekannete staatuse kohta ei euroala ega ka rahvusvahelisel tasandil.

TARGETi välkmaksete arveldussüsteem (TIPS) on üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET) teenus, mille EKP ja riikide keskpangad käivitasid 2018. aastal. See võimaldab makseteenuste osutajatel pakkuda oma klientidele ööpäev läbi reaalajas rahaülekandeid. TIPSi abil saab teha välkmakseid kiiresti ja turvaliselt.

Milline on EKP sularahastrateegia? Miks on sularaha oluline? Millised on euroala elanike makseharjumused?

Miks on maksesüsteemid nii olulised?

EKP on väga huvitatud tegelema oma volituste piires kliimariskide teemaga. Kliimamuutuste teema on EKP jaoks oluline, sest need mõjutavad majandust, mis omakorda avaldab mõju meie eesmärgile hoida hinnad stabiilsena. Samuti mõjutavad kliimamuutused seda, kuidas teeme järelevalvet pankade üle ja kuidas juhime oma kokkupuudet kliimariskidega.

EKP avaldab oma veebilehel korrapäraselt teavet selle kohta, kuidas EKP kliimamuutuste teemaga tegeleb: