Rahvuslik külg

Andorra

Andorra allkirjastas Euroopa Liiduga rahanduskokkuleppe 30. juunil 2011. Selle tulemusena võib Andorra kasutada ametliku vääringuna eurot ja emiteerida oma euromünte. Kõikidel müntidel on Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse romaani stiilis Santa Coloma kirikut.

Austria

Austria euromüntidel kujutatakse lilli, arhitektuurimälestisi ja kuulsaid ajaloolisi isikuid. Kavandid valiti riikliku komisjoni töö ja avaliku arvamuse uuringu põhjal. Nende autor on Austria kunstnik Josef Kaiser. Mündil kujutatakse Viini moodsa kunsti muuseumi (Wiener Sezession), mis sümboliseerib juugendstiili sündi Austrias, uue ajastu algust ja ühisrahale üleminekut.

Belgia

Belgia euromündid kujundas Turnhouti kunstiakadeemia direktor Jan Alfons Keustermans. Ringluses on kolm seeriat münte, mis kõik kehtivad seadusliku maksevahendina.

Esimese seeria müntide siseosas kujutatakse kuningas Albert II. Müntide välisringi moodustavad väljalaskeaasta ning kuninga monogramm (A-täht krooni all) ümbritsetuna Euroopa Liidu lipu 12 tähest.

2008. aastal kohandas Belgia oma müntide kujundust vastavalt Euroopa Komisjoni suunistele. Teise seeria müntidel on samuti kujutatud kuningas Albert II, kuid kuninga monogramm ja väljalaskeaasta paiknevad nüüd mündi siseosas, kus asuvad ka rahapaja tunnus ning Belgia riigikood (BE).

2014. aastal lasi Belgia ringlusse euromüntide kolmanda seeria, millel on kujutatud kuningas Philippe, tema monogramm (FP) ja Belgia riigikood (BE). Kummalgi pool väljalaskeaastat paiknevad rahapaja tunnused.

Eesti

Kõigi Eesti euromüntide rahvusliku külje kujundus on ühesugune – sellel on Eesti kontuur ja sõna „Eesti”.

Hispaania

Hispaania euromüntidel on kuninga või Miguel de Cervantese portree või Santiago de Compostela katedraali kujutis. Ringluses on kolm seeriat münte, mis kõik kehtivad seadusliku maksevahendina.

Teise seeria müntide kujundust korrigeeriti 2010. aastal, et viia need vastavusse Euroopa Komisjoni ühissuunistega. Näiteks aastaarvud paiknevad nüüd mündi siseosas.

Horvaatia

Horvaatia euromüntide rahvuslikul küljel on neli erinevat kujundust, mille taustal on Horvaatia maleruudustik. Kõigil müntidel on ka Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Iirimaa

Iirimaa valitsus otsustas kasutada kõigil Iiri euromüntidel ühesugust rahvuslikku kujundit. Müntidel on kujutatud traditsiooniline Iiri sümbol keldi harf, mündi väljalaskeaasta ja sõna „Éire” (Iirimaa iiri keeles). Harfi kujundas Jarlath Hayes.

Itaalia

Itaalia euromüntide kujunduse vaatas kõigepealt läbi riiklik tehnika- ja kunstiekspertide komisjon ning seejärel esitleti neid riigi suurima telekanali RAI UNO vahendusel üldsusele. Eri nimiväärtusega mündid on erineva kujundusega, mille aluseks on Itaalia kuulsate kunstnike meistritööd Mündil kujutatakse keiser Marcus Aureliuse ratsamonumenti.

Kreeka

Kreeka euromüntide kujunduse valisid majandusminister ja Kreeka Keskpanga president kavandite hulgast, mille esitas kunsti- ja tehnikaekspertide komitee. Võidutöö autor on skulptor Georges Stamatopoulos, kelle tegevust toetas Kreeka Keskpank. Eri nimiväärtusega müntidel kasutatakse erinevat motiivi. Mündil kujutatakse Kreeka ühe silmapaistvama poliitiku Eleftherios Venizelose (1864–1936) portreed. Ta oli sotsiaalreformi algataja ja tunnustatud diplomaat, kes etendas keskset rolli Kreeka riigi reformimisel ning Põhja-Kreeka ja Egeuse saarte vabastamisel.

Küpros

10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse Küreene kaupmeeste laeva, mis on pärit neljandast sajandist enne Kristust ning sümboliseerib Küprose meresõiduajalugu ja saare tähtsust kauplemiskeskusena.

Leedu

Leedu euromüntidel on Leedu Vabariigi vapp (Vytis), mündi emiteerinud riigi nimi (LIETUVA) ja väljalaskeaasta (2015). Lisaks on müntidel Euroopa Liidu lipu 12 tähte. Mündid kujundas skulptor Antanas Žukauskas.

Luksemburg

Mündid kujundas Yvette Gastauer-Claire Luksemburgi suurhertsogi ja valitsuse tellimusel.

Kõigil Luksemburgi müntidel kujutatakse suurhertsog Henri portreed. Müntidel on ka väljalaskeaasta ja sõna „Luksemburg” luksemburgi keeles (Lëtzebuerg).

Läti

50-sendisel mündil kujutatatakse Läti Vabariigi suurt vappi. Mündi kujundas Laimonis Šēnbergs.

Madalmaad

Madalmaad valisid euromüntide esimese seeria jaoks välja kaks Bruno Ninaber van Eybeni loodud kavandit, millel kujutatakse kuninganna Beatrixi. Ringluses on kaks seeriat münte, mis mõlemad käibivad seadusliku maksevahendina.

1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-sendine:

Esimene seeria: kujutatakse kuninganna Beatrixi portreed ning selle ümber teksti „Beatrix Koningin der Nederlanden” (Madalmaade kuninganna).

Teine seeria: müntidel on kuningas Willem-Alexanderi portree kohal sõnad „Willem-Alexander Koning der Nederlanden” (Madalmaade kuningas). Kummalgi pool väljalaskeaastat paiknevad rahapaja tunnused.

Malta

10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse Malta sümbolit kilpi, millel on vapikujuline Malta lipp. Kilbi kohal asetseb linnriigi tunnus ehk kroon, mis sümboliseerib Malta kindlusi. Kilpi ümbritsevad vasakult poolt oliivipuu oks ning paremalt palmioks. Mõlemad on Maltaga seotud traditsioonilised rahusümbolid. Oksad moodustavad pärja, mille paelale on kirjutatud sõnad „Repubblika ta' Malta” (Malta Vabariik).

Monaco

Ringluses on kaks seeriat münte.

Esimese seeria 2-eurosel mündil kujutatakse Tema Kuningliku Kõrguse vürst Rainier III portreed. 1-eurosel mündil on Tema Kuningliku Kõrguse vürst Rainier III ja troonipärija prints Alberti portreed. 10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse vürsti pitsatit. 1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse Monaco vürstide vappe.

Teise seeria 2- ja 1-eurosel mündil on Tema Kuningliku Kõrguse vürst Albert II portree. 10-, 20- ja 50-sendised mündid kannavad Tema Kuningliku Kõrguse vürst Alberti monogrammi. 1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse Monaco vürstide vappe.

Portugal

Riiklikule kavandikonkursile laekunud tööde hulgast valiti kolm erinevat euromüntide kujundust. Võitjaks osutusid kujundaja Vítor Manuel Fernandes dos Santose tööd, mis olid inspireeritud ajaloolistest sümbolitest ning Portugali esimese kuninga Dom Afonso Henriquesi pitsatitest. 10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse Portugali kuninglikku pitsatit aastast 1142.

Prantsusmaa

Igal Prantsuse euromündil on erinev kujundus. Ringluses on üks seeria 1-, 2- ja 5-sendiseid münte ning kaks seeriat 1- ja 2-euroseid ja 10-, 20- ja 50-sendiseid münte. Need kõik käibivad seadusliku maksevahendina.

10-, 20- ja 50-sendiste müntide esimese seeria kujundas Laurent Jorlo. Sellel kujutatakse külvajat, mis oli tavapärane motiiv Prantsuse frankidel. See modernne ja ajatu kujund kujutab Prantsusmaad, mis jääb enesele truuks ka Euroopaga lõimudes.

2024. aastal lasi Prantsusmaa ringlusse uue 50-sendiste müntide seeria. Mündi kujundas Joaquin Jimenez ja sellel kujutatakse Nobeli preemia pälvinud teadlast Marie Curied, keda tuntakse tänu tema teedrajavale tööle radioaktiivsuse vallas. Portree asetseb Prantsuse lipu motiivil, sümboliseerides Curie ikoonilist tähendust Prantsuse Vabariigi jaoks, mida tähistavad tähed RF.

Saksamaa

Saksamaa ametnikud ja numismaatikaeksperdid valisid euromüntide jaoks välja kolm erinevat kujundust. 10-, 20- ja 50-sendisel mündil on Brandenburgi värav, mis sümboliseerib Saksamaa lõhenemist ja taasühinemist. Reinhard Heinsdorffi loodud motiivil kujutatakse värava avamist, rõhutades Saksamaa ja Euroopa taasühinemist.

San Marino

Esimene seeria: 50-sendisel mündil kujutatakse kolme San Marino torni (Guaita, Cesta ja Montale).

Teine seeria: 50-sendisel mündil kujutatakse fragmenti Emilio Retrosi maalilt, mis kujutab Püha Marinust.

Slovakkia

10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse Bratislava lossi ja Slovakkia riigivapi motiivi.

Sloveenia

Mündil kujutatakse Triglavi mäge.

Soome

Soome valis euromüntidele kolm motiivi, mis sarnanevad varem käibinud müntide kujundusega. 1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatud vapilõvi on jäljend skulptor Heikki Häiväoja kavandist. Mitmetel Soome müntidel on kasutatud erinevalt kujundatud vapilõvi motiivi, näiteks 1-margasel mündil ajavahemikus 1964–2001.

Vatikani Linnriik

Käibel on viis seeriat Vatikani Linnriigi münte, mis kõik kehtivad seadusliku maksevahendina.

Esimene seeria emiteeriti aastatel 2002–2005 ja sellel kujutatakse paavst Johannes Paulus II portreed.

Teise seeria müntidel, mida emiteeriti 2005. aasta juunist 2006. aasta märtsini, kujutatakse Vatikani Linnriigi juhatuse – kardinalide nõukogu – vappi, mille kohal mündi keskosas on paavsti kuuria sümbol. Mündi ülaosas asuvad poolringis sõnad „SEDE VACANTE” ja rooma numbritega kirjutatud müntimisaasta (MMV). Kujundaja nimi D. LONGO on siseosa vasakpoolses allääres. Kujutise siseosa parempoolses allääres asuvad graveerija initsiaalid: „MAC inc” (1- ja 20-sendine), „LDS inc” (2- ja 50-sendine), „ELF inc” (5-sendine ja 1-eurone) ning „MMC inc” (10-sendine ja 2-eurone).

Kolmandal seerial, mida emiteeriti 2006. aasta aprillist kuni 2013. aasta detsembrini, on kujutatud paavst Benedictus XVI. Vasakul pool paiknevad kujundaja initsiaalid (DL).

Neljas seeria, mille emiteerimist alustati 2014. aasta jaanuaris, kujutab paavst Franciscust.

Viiendal seerial, mis lasti käibele 2017. aasta märtsis, kujutatakse Vatikani Linnriigi riigipea paavst Franciscuse vappi.

Iga seeria müntidel on Euroopa Liidu lipu 12 tähte, sõnad „CITTÀ DEL VATICANO”, väljalaskeaasta ja rahapaja tunnus (R).