Korduma kippuvad küsimused eurosüsteemi avaldatava kliimaga seotud finantsteabe kohta
Alates 2023. aastast avaldavad kõik eurosüsteemi keskpangad igal aastal kliimaga seotud finantsandmeid.
Vastused järgmistele korduma kippuvatele küsimustele annavad lähemat teavet andmete avalikustamise kohta, sealhulgas andmete ulatuse, kasutatud andmete ja nende aluseks oleva metoodika kohta.
Lisateavet eurosüsteemi liikmete kliimaga seotud finantsteabe avalikustamise kohta leiab pressiteatest ja EKP veebilehe teemakohasest rubriigist.
1. Miks avaldab eurosüsteem kliimaga seotud finantsandmeid?
Kliimaga seotud finantsandmete avalikustamise kaudu soovib eurosüsteem suurendada läbipaistvust oma finantsportfellide kliimamõju ja nende kliimariskidele avatuse suhtes. Laiemas vaates suurendab andmete avalikustamine teadlikkust ja arusaamist kliimariskidest kogu finantssektoris, edendab avalikustamistavade ühtlustamist kehtestatud turustandardeid järgides ning toetab Euroopa Liidu eesmärke seoses kliimaneutraalsusega ja üleminekuga vähese CO2 heitega majandusele.
2. Milliste portfellide kohta andmed avalikustatakse?
Kõik eurosüsteemi keskpangad avalikustavad kliimaga seotud teabe omal vastutusel hallatavate rahapoliitikaväliste portfellide kohta. Peale selle avaldab eurosüsteem andmed varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames hoitavate avaliku ja ettevõlussektori võlakirjade ning pandikirjade kohta. APP ja PEPPi võlakirjapositsioonide aruanne sisaldab ka teavet EKP välisvaluutareservide kohta. Edaspidi avaldatavate andmete ulatus ja sisu vaadatakse läbi aja jooksul ja tehakse vajalikud parandused.
3. Miks ei avaldata kliimaga seotud teavet kogu bilansi kohta?
Eurosüsteem avaldab kliimaga seotud teavet nende bilansis olevate varade kohta, mille kohta on piisavalt kättesaadavaid kliimaandmeid. Mõnede varade ja portfellide, näiteks varaga tagatud väärtpaberite ostukava (ABSPP) raames hoitavate väärtpaberite kohta ei ole veel piisavalt kliimaandmeid. Seetõttu on need varad aruandlusest välja jäetud. Eurosüsteem teeb koostööd standardiloojatega ja kliimaandmete pakkujatega, et parandada aja jooksul kliimaandmete kättesaadavust ja kvaliteeti.
4. Millist metoodikat kasutatakse teabe avalikustamisel?
Eurosüsteemi liikmed on ühiselt välja töötanud eurosüsteemi avalikustamisraamistiku, mis keskendub rahapoliitikavälistele portfellidele. Raamistikus võetakse arvesse soovitusi, mille on andnud kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühm (TCFD), PCAF (Partnership for Carbon Accounting Financials) ning finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise keskpankade ja järelevalveasutuste võrgustik (NGFS). Kõik need ühendused pakuvad laialdaselt kasutatavaid ja tunnustatud kestlikkusaruandluse standardeid. Raamistikku on kohandatud vastavalt eurosüsteemi portfellide omadustele. Aruannetes esitatakse täiendavad üksikasjad kasutatud metoodika kohta.
5. Kuidas on APP ja PEPPi raames rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate varade aruandlusmetoodika võrreldav rahapoliitikaväliste portfellide aruandlusmetoodikaga?
APP ja PEPPi raames hoitavate avaliku ja ettevõtlussektori võlakirjade ning pandikirjade andmete avalikustamisel järgitakse üldjoontes sama metoodikat nagu rahapoliitikaväliste portfellide andmete avalikustamisel eurosüsteemi avalikustamisraamistiku kohaselt. Võimalikud metoodilised erinevused kajastavad APP ja PEPPi portfellide rahapoliitilist olemust ning kliimamuutustega seotud kaalutluste jätkuvat lisamist eurosüsteemi rahapoliitika raamistikku. Näiteks APP ja PEPPi raames hoitavate ettevõtlussektori võlakirjade andmete avaldamisel tuginetakse üksnes emitentide esitatud heiteandmetele. Rahapoliitikaväliste portfellide andmete avaldamisel võidakse aga arvesse võtta ka kliimaalase andmeteenuse pakkujate koostatud heiteandmete prognoose, kui andmeesitajate endi esitatud heiteandmed ei ole kättesaadavad.
6. Milliseid andmeid eurosüsteem oma arvutustes kasutab?
Eurosüsteem tugineb kliimaandmetele, mille on esitanud kaks spetsialiseerunud andmeteenuse pakkujat: Institutional Shareholder Services (ISS) ja Carbon4 Finance (C4F). Mõlemad teenusepakkujad valiti välja Saksamaa keskpanga juhitud eurosüsteemiülese hankeprotsessi käigus, võttes arvesse andmete kvaliteeti ja katvust ning tasuvusaspekte. Lisaks ettevõtetest ISS ja C4F saadavatele andmetele võivad eurosüsteemi liikmed täiendada avalikustatavat teavet ka muude kliimaalase andmeteenuse pakkujate esitatud andmetega, mis on neile individuaalselt kättesaadavad. Finantsandmeid kogutakse erinevatest eurosüsteemisisestest ja -välistest avalikest ja mitteavalikest andmeallikatest. Kuna kliima- ja finantsandmed avaldatakse loomuliku viitajaga, ei ole väärtpaberipositsioonide värskeimate andmete ning varasemate kliima- ja finantsandmete vaatlusaastad omavahel vastavuses. Selle mittevastavuse korrigeerimiseks võivad eurosüsteemi liikmed TCFD tulevastes aruannetes tagasiulatuvalt ajakohastada varasemate väärtpaberipositsioonide näitajaid.
7. Miks esitatakse emitentide süsinikuheite vähendamist käsitlevad andmed märkimisväärse viitajaga?
Riiklike emitentide heiteandmed on kättesaadavad kuni kaheaastase viitajaga ning muude emitentide heiteandmed üheaastase viitajaga. See tähendab, et viimaste aruandeperioodide kohta ei ole vastava vaatlusaasta heiteandmed kättesaadavad. Selleks et siiski esitada värskeimaid andmeid väärtpaberiportfellide kohta, kasutab eurosüsteem näitajate arvutamisel iga emitendi viimaseid kättesaadavaid heiteandmeid. Aastaaruandes ajakohastatakse varasemaid näitajaid tagasiulatuvalt, et kajastada muutusi kliimaandmete kättesaadavuses. Need muudatused mõjutavad peamiselt (kuid mitte ainult) hiljutisi aruandeperioode.
8. Miks kasutate avalikustatavate näitajatena kaalutud keskmist CO2 mahukust, CO2 koguheidet ja CO2 jalajälge?
Kaalutud keskmine CO2 mahukus, CO2 koguheide ja CO2 jalajälg on eurosüsteemi avalikustamisraamistiku kolm põhinäitajat. Neid on varaomanikele soovitanud ka TCFD. Normaliseeritud näitajad (nagu kaalutud keskmine CO2 mahukus ja CO2 jalajälg) ja absoluutnäitajad (nt CO2 koguheide) täiendavad üksteist ning tagavad koos suure läbipaistvuse seoses portfellide kliimamõjuga ja kliimariskidele avatusega. Asjaomased näitajad toetuvad standardsele metoodikale ja neid kasutatakse kliimaga seotud aruandluses laialdaselt kogu finantssektoris. Läbipaistvuse suurendamiseks võivad eurosüsteemi liikmed esitada ka muid näitajaid.
9. Miks avalikustatakse kliimaeesmärgid?
Eesmärgid on lahutamatu osa TCFD antavatest soovitustest ja neid kajastatakse kategoorias „Näitajad ja eesmärgid”. Ühtlasi on need oluline osa kliimaga seotud finantsteabe avalikustamisest. Eesmärgid aitavad vähendada portfelli avatust kliimariskidele ning hallata kliimaga seotud võimalusi ja varapositsioonide kliimamõju. Kõik eurosüsteemi liikmed soovivad tagada, et nende hallatavad rahapoliitikavälised portfellid ning APP ja PEPPi raames hoitavad ettevõtlussektori võlakirjade portfellid püsivad kursil, mis toetab nii Pariisi kliimakokkuleppe kui ka ELi kliimaneutraalsuse eesmärke. Mõne portfelli puhul täiendavad pikaajalisi eesmärke vahe-eesmärgid, et määrata kindlaks selge kurss portfellide süsinikuheite vähendamiseks. Sellega seoses tuleb märkida, et eurosüsteemi igal liikmel on ainuvastutus kõigi aspektide eest, mis on seotud tema hallatavate rahapoliitikaväliste portfellidega. See hõlmab kliimaga seotud finantsteabe avalikustamise ettevalmistust ja kliimaeesmärkide määratlemist.
10. Miks ei avalikustata eesmärke kõigi portfellide kohta?
Usaldusväärsete eesmärkide seadmine portfelli heitkoguste vähendamiseks aja jooksul nõuab paindlikkust võtta meetmeid juhul, kui portfelli tegelik heitkoguste vähendamine erineb soovitud eesmärgist. Portfelli ja varaklassiga seotud piirangud ei pruugi aga sellist paindlikkust võimaldada. Portfellipiirangud võivad olla seotud näiteks rahapoliitiliste kaalutlustega või passiivse investeerimisstiiliga (sh tähtajani hoitavad portfellid). Varaklassidega seotud piiranguid võidakse kohaldada näiteks riigivõlakirjadesse investeerimisel juhul, kui emitendid on allkirjastanud Pariisi kliimakokkuleppe ja heitkoguste vähendamiseks puudub usaldusväärne raamistik.
11. Millal kehtestatakse ettevõtlussektori portfellidele vahe-eesmärgid ja miks neid ei avalikustata? Kas kavatsete eesmärkide saavutamiseks oma portfelli kohandada?
Pärast 2023. aastal võetud kohustust kaaluda vahe-eesmärkide seadmist otsustas EKP nõukogu 2024. aastal, et APP ja PEPPi raames hoitavatele ettevõtlussektori võlakirjaportfellidele kehtestatakse heitkoguste vähendamise vahe-eesmärgid. Neis võetakse juhisena arvesse ELi võrdlusaluste määruses ja sellega kaasnevas komisjoni delegeeritud määruses sätestatud nõudeid. Seadmata ohtu hinnastabiilsuse tagamise eesmärki, töötab eurosüsteem hoolikalt välja raamistikku, mis hõlmab kõiki asjakohaseid elemente heitkoguste vähendamise usaldusväärsete vahe-eesmärkide määratlemiseks, mis toetavad Pariisi kliimakokkuleppe ja ELi kliimaneutraalsuse eesmärke. Praegu kasutatakse neid vahe-eesmärke eurosüsteemi siseselt, et jälgida suundumusi ettevõtlussektori võlakirjaportfellide heitkoguste vähendamisel. Kui tuvastatakse kõrvalekalded soovitud kursilt, hinnatakse parandusmeetmeid juhtumipõhiselt ja eurosüsteemi volituste piires.
EKP teatas otsusest kaaluda vahe-eesmärkide seadmist 2023. aasta märtsis avaldatud sissejuhatavas aruandes „Kliimaga seotud finantsteabe avaldamine rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate eurosüsteemi ettevõtlussektori võlakirjapositsioonide kohta”. Otsus nende vahe-eesmärkide saavutamise kohta rõhutab eurosüsteemi soovi alandada aja jooksul järk-järgult ettevõtlussektori võlakirjaportfellidega seotud heitkoguseid, et vähendada asjaomaste portfellide avatust kliimaga seotud üleminekuriskidele ja nende keskkonnajalajälge. Kasutades vahe-eesmärke sisemiseks jälgimiseks, on eurosüsteemil võimalik saada selles valdkonnas täiendavaid kogemusi. Samal ajal jätkatakse eesmärkide seadmise raamistiku täiustamist, et kajastada pidevaid muutusi keskpankade asjakohastes meetodites ja lähenemisviisides.
12. Kas kavatsete vahe- ja kvantitatiivseid eesmärke edasi arendada?
TCFD soovitab võimaluse korral seada rahapoliitikavälistele portfellidele kvantifitseeritud ja mõõdetavad eesmärgid ning vahe-eesmärgid. Praegu võivad eurosüsteemi liikmed tugineda kvalitatiivsele pikaajalisele eesmärgile, võttes arvesse eurosüsteemi portfellidega seotud konkreetseid eesmärke ja piiranguid, keskpankade nullnetoeesmärki taotlevate investeeringute raamistike jätkuvat väljatöötamist, hiljutisi (kuid üha suurenevaid) kogemusi uute hangitud andmeallikatega ning kliimateaduse kiiret arengut. Eurosüsteemi liikmed vaatavad korrapäraselt läbi avalikustamistavad ja võivad vajaduse korral lisada vahe- ja kvantitatiivseid eesmärke. Eurosüsteemi mõne rahapoliitikavälise portfelli puhul on pikaajaliste eesmärkide täiendamiseks juba lisatud vahe-eesmärgid. Kui need on olemas, kajastatakse vahe-eesmärke üksikasjalikult TCFD aruande osas „Näitajad ja eesmärgid”.
13. Millised on Pariisi kliimakokkuleppe ja ELi kliimaneutraalsuse eesmärgid?
Pariisi kliimakokkuleppes kehtestatakse üleilmne raamistik eesmärgiga tagada, et globaalne soojenemine jääb märgatavalt alla 2 C ja eelistatavalt kuni 1,5 C-ni industriaalühiskonnaeelse tasemega võrreldes. Kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamiseks võetud kohustusega on ELi eesmärk saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Selleks võttis EL vastu Euroopa kliimamääruse, milles sätestatakse kogu Euroopa Liidu jaoks õiguslikult siduv eesmärk saavutada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside nullnetoheide. Ühtlasi sätestatakse kliimamääruses vahe-eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Püüame tagada, et meie rahapoliitikavälised portfellid ja ettevõtlussektori võlakirjapositsioonid püsiksid kursil, mis toetab Pariisi kliimakokkuleppe ja ELi kliimaneutraalsuse eesmärke. Jälgime korrapäraselt edusamme meie kliimaeesmärkide saavutamisel.
14. Kuidas mõõdate kliimaeesmärkide saavutamisel tehtud edusamme?
Selleks et mõõta edusamme kliimaeesmärkide saavutamisel, analüüsime konkreetsete näitajate arengut aja jooksul. Hinnangus kasutatava näitaja valik sõltub portfellist, varaklassist ja asjaomasest kliimaeesmärgist. Väärtpaberiportfelliga seotud heitkoguste vähendamisel tehtud edusamme hinnatakse tavaliselt selliste näitajate alusel nagu portfelli kaalutud keskmine CO2 mahukus või CO2 jalajälg. Kliimaneutraalsusele ülemineku rahastamisel saavutatud edusamme aga hinnatakse portfellis hoitavate roheliste võlakirjade osakaalu alusel.
15. Kas kavatsete jätkata kliimaalase finantsteabe korrapärast avalikustamist?
Eurosüsteem on võtnud endale kohustuse avaldada need andmed igal aastal ning vaatab korrapäraselt läbi kõik oma avalikustamisraamistiku elemendid, et parandada veelgi avalikustatava teabe kvaliteeti ja tagada selle otstarbekus. Muu hulgas vaadatakse korrapäraselt läbi esitatud heitkoguste ulatus, aruandluses sisalduvad portfellid, esitatud näitajad ja eesmärgid ning andmete kvaliteet ja kättesaadavus.
16. Miks korraldab eurosüsteem oma bilansi kliimariskide stressitesti ja kas selle tulemused avaldatakse?
2022. aastal tegi eurosüsteem kliimariskide stressitesti oma bilansi osade kohta, et analüüsida kliimamuutuste mõju oma riskiprofiilile kooskõlas soovituslike tavadega ja kliimaalases tegevuskavas sätestatud põhimõtetega. Selline stressitest hõlmab mitmesuguseid finantsriske, sealhulgas tagatud laene, ettevõtlussektori võlakirjapositsioone, pandkirju ja varaga tagatud väärtpabereid.
Kliimariskide stressitest on kooskõlas TCFD soovitusega, mille kohaselt organisatsioonid peaksid kirjeldama oma vastupanuvõimet erinevatele kliimastsenaariumitele, et hinnata nende võimalikku mõju. Peale selle on finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise keskpankade ja järelevalveasutuste võrgustik avaldanud juhendi keskpankadele kliimaga seotud teabe avalikustamiseks, milles kutsutakse keskpanku üles avaldama andmed kliimariskide nii otsese kui ka kaudse mõju kohta, tuginedes kvantitatiivsetele meetoditele, nagu stsenaariumianalüüs, stressitestid ja vastupidised stressitestid.
Eurosüsteem avaldas kliimaariskide stressitesti peamised tulemused koond- ja kvalitatiivse ülevaatena, võttes arvesse esinevaid andmelünki ja metodoloogilisi piiranguid. Stressitesti korratakse 2024. aastal ja tulemused avaldatakse kavakohaselt 2025. aastal.