PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 15. juuni 2023

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

Inflatsioon on aeglustunud, kuid püsib eeldatavalt siiski liiga kiire liialt pika aja jooksul. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Seetõttu otsustas EKP nõukogu täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra.

Tänane otsus kajastab ajakohastatud hinnangut inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Eurosüsteemi ekspertide juunikuu makromajandusliku ettevaate kohaselt on koguinflatsioon 2023. aastal keskmiselt 5,4%, 2024. aastal 3,0% ja 2025. aastal 2,2%. Hinnasurve näitajad püsivad kõrged, ehkki võib täheldada mõningaid leevenemise märke. Eurosüsteemi eksperdid on oma inflatsiooniprognoosi (ilma toiduainete ja energia komponendita) ülespoole korrigeerinud, seda eelkõige 2023. ja 2024. aastaks. Selle põhjuseks on varasemad oodatust kõrgemad näitajad ning tugeva tööturu mõju inflatsioonitempo aeglustumisele. Ekspertide praeguse hinnangu kohaselt peaks inflatsioon olema 2023. aastal 5,1%, 2024. aastal 3,0% ja 2025. aastal 2,3%. 2023. ja 2024. aasta majanduskasvu prognoose on mõnevõrra allapoole korrigeeritud. Nende prognooside kohaselt peaks majandus kasvama 2023. aastal 0,9%, 2024. aastal 1,5% ja 2025. aastal 1,6%.

Samal ajal avaldub varasemate baasintressimääratõusude mõju jõuliselt finantstingimustes ja vähehaaval ka majanduses tervikuna. Laenukulud on järsult suurenenud ja laenuandmise kasv aeglustub. Kuna rangemad rahastamistingimused peaksid üha enam pärssima nõudlust, on see peamine põhjus, miks inflatsioon eeldatavalt edasi aeglustub ja läheneb meie seatud eesmärgile.

Meie edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad viiakse piisavalt piiravale tasemele selleks, et inflatsioon naaseks aegsasti keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde, ning neid hoitakse sellel tasemel seni, kuni see on vajalik. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused jätkuvalt meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele.

EKP nõukogu kinnitab, et varaostukava raames tehtavad reinvesteeringud peatatakse alates 2023. aasta juulist.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Viimastel kuudel on euroala majanduskasv seiskunud. 2022. aasta neljandas kvartalis ja 2023. aasta esimeses kvartalis kahanes majanduskasv era- ja avaliku sektori vähenenud tarbimise keskkonnas 0,1%. Lähiajal püsib see tõenäoliselt aeglane, ent peaks pidurduva inflatsiooni ja tarnehäirete jätkuva leevenemise mõjul aasta jooksul hoogustuma. Majanduse eri sektorites valitsevad ebaühtlased tingimused: töötlev tööstus nõrgeneb endiselt osalt tingituna väiksemast üleilmsest nõudlusest ja rangematest rahastamistingimustest euroalal, kuid teenuste sektor on jätkuvalt vastupidav.

Tööturu olukord on aga endiselt hea. 2023. aasta esimeses kvartalis lisandus peaaegu miljon uut töökohta ja töötuse määr oli aprillis rekordiliselt madal (6,5%). Töötundide keskmine arv on samuti suurenenud, kuid püsib siiski pandeemiaeelsest tasemest veidi allpool.

Sedamööda, kuidas energiakriis leeveneb, peaksid valitsused hakkama seonduvaid toetusmeetmeid kiiresti ja kooskõlastatult lõpetama, et vältida keskpikas perspektiivis inflatsioonisurve süvenemist, mille tõttu tuleks võtta jõulisemaid rahapoliitilisi meetmeid. Eelarvepoliitika eesmärk peaks olema tõsta meie majanduse tootlikkust ja vähendada aegamisi valitsemissektori suurt võlakoormust. Poliitikameetmed, mida võetakse eeskätt energiasektoris euroala tarnevõime suurendamiseks, võivad samuti aidata keskpika aja jooksul hinnasurvet vähendada. Samuti tuleks peagi lõpule viia ELi majanduse juhtimise raamistiku reform.

Inflatsioon

Eurostati kiirhinnangu kohaselt aeglustus inflatsioon 7,0%-lt aprillis 6,1%-le mais. Inflatsiooninäitaja langus oli laiapõhjaline. Energiahindade inflatsioon, mis aprillis hoogustus, hakkas uuesti aeglustuma ja oli mais negatiivne. Toiduainehindade inflatsioon alanes taas, ent püsis 12,5% tasemel endiselt kõrge.

Kui energia ja toiduainete komponent kõrvale jätta, pidurdus inflatsioon maikuus teist kuud järjest ning langes 5,3%-le võrreldes 5,6%ga aprillis. Tööstuskaupade inflatsioon aeglustus veelgi, alanedes 6,2%-lt aprillis 5,8%-le mais. Teenuste hindade inflatsioon pidurdus mitme kuu jooksul esimest korda ja aeglustus 5,2%-lt 5,0%-le, Hinnasurve näitajad püsivad kõrged, ehkki võib täheldada mõningaid leevenemise märke.

Energiahindade varasema tõusu mõju kergitab jätkuvalt hindu majanduses tervikuna. Eelkõige teenuste puhul ergutab inflatsiooni jätkuvalt majanduse taasavanemise järel vallandunud kuhjunud nõudlus. Palgasurve, mis osaliselt kajastab ühekordseid makseid, on muutumas üha olulisemaks inflatsiooni allikaks. Töötaja kohta makstavad hüvitised kasvasid 2023. aasta esimeses kvartalis 5,2% ja kollektiivlepinguga määratud palgad 4,3%. Ühtlasi on mõne sektori ettevõtted suutnud hoida kasumimäärasid suhteliselt kõrgena, eriti olukorras, kus nõudlus on ületanud pakkumise. Ehkki suurem osa pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid on praegu ligikaudu 2% tasemel, püsivad mõned näitajad kõrged ja neid tuleb tähelepanelikult jälgida.

Riskihinnang

Majanduskasvu ja inflatsiooni väljavaatega on endiselt seotud suur ebakindlus. Kasvu ohustavad langusriskid hõlmavad Venemaa põhjendamatut sõda Ukraina vastu ja laiemate geopoliitiliste pingete süvenemist, mis võivad killustada maailmakaubandust ja seega pärssida euroala majandust. Kasv võib kujuneda aeglasemaks ka juhul, kui rahapoliitika mõju avaldub majanduses prognoositust jõulisemalt. Finantsturgudel taas avaldunud pingete tõttu võivad rahastamistingimused oodatust ulatuslikumalt karmistuda ja kindlustunne väheneda. Ka maailmamajanduse loium kasv võib euroala majandusaktiivsust veelgi pärssida. Kasv võib siiski kujuneda prognoositust kiiremaks, kui tugev tööturg ja ebakindluse vähenemine parandavad eraisikute ja ettevõtete kindlustunnet ja ergutavad tarbimist. 

Inflatsiooni ohustavad tõusuriskid hõlmavad võimalikku uut tõususurvet energia- ja toiduainehindadele, mis on muu hulgas seotud Venemaa sõjaga Ukraina vastu. Püsivalt meie seatud eesmärki ületavad inflatsiooniootused või palkade ja kasumimarginaalide oodatust kiirem tõus võivad samuti inflatsiooni hoogustada, seda ka keskpika aja jooksul. Inflatsiooni ohustavaid tõusuriske on veelgi süvendanud hiljutised palgakokkulepped mitmes riigis. Seevastu finantsturgudel taas avaldunud pinged võivad aeglustada inflatsioonitempot prognoositust kiiremini. Nõrgem nõudlus – näiteks rahapoliitika mõju prognoositust jõulisema avaldumise tulemusel – alandaks samuti hinnasurvet, seda eelkõige keskpika aja jooksul. Ühtlasi aeglustuks inflatsioon kiiremini, kui energiahindade langus ja toiduainete väiksem hinnatõus avalduksid muude kaupade ja teenuste hindades seni oodatust varem.

Finants- ja monetaartingimused

Meie rahapoliitika karmistumine avaldab jätkuvalt mõju riskivabadele intressimääradele ja rahastamistingimustele laiemalt. Pankade rahastamistingimused on karmistunud ning laenuvõtmine muutub kallimaks nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste jaoks. Aprillis jõudsid laenuintressimäärad viimase kümne aasta kõrgeimale tasemele: ettevõttelaenude intressimäärad olid 4,4% ja hüpoteeklaenude intressimäärad 3,4%.

Nende kõrgemate laenuintressimäärade, rangemate laenutingimuste ja väiksema laenunõudluse mõjul on laenudünaamika veelgi aeglustunud. Ettevõttelaenude aastakasv aeglustus aprillis taas, pidurdudes 4,6%ni. Kuised muutused on olnud keskmises arvestuses negatiivsed alates novembrist. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasvumäär oli aprillis 2,5% ja tõusis kuises arvestuses ainult veidi. Pankade loiu laenutegevuse ja eurosüsteemi bilansi kahanemise tulemusel aeglustus laia rahapakkumise aastakasv jätkuvalt ja alanes aprillis 1,9%ni. Laia rahapakkumise näitajate kuised muutused on olnud negatiivsed alates detsembrist.

Kooskõlas meie rahapoliitika strateegiaga hindas EKP nõukogu põhjalikult rahapoliitika ja finantsstabiilsuse omavahelisi seoseid. Finantsstabiilsuse väljavaade on püsinud keeruline alates viimasest hindamisest 2022. aasta detsembris. Rangemad rahastamistingimused suurendavad pankade rahastamiskulusid ja tagasimaksmata laenude krediidiriski. Koos hiljutiste pingetega USA pangandussüsteemis võivad need tegurid põhjustada süsteemseid pingeid ja pärssida lühiajalises perspektiivis majanduskasvu. Finantssektori vastupidavust mõjutab ka kinnisvaraturgudel toimuv langus, mida võivad võimendada suuremad laenukulud ja tööpuuduse kasv. Samal ajal on euroala pankade kapitali- ja likviidsuspositsioonid tugevad ning leevendavad finantsstabiilsusega seotud riske. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika on endiselt esimene kaitseliin finantshaavatavuste süvenemise vältimisel.

Kokkuvõte

Inflatsioon on aeglustunud, kuid püsib eeldatavalt siiski liiga kiire liialt pika aja jooksul. Seetõttu otsustas EKP nõukogu täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra kooskõlas oma kindla eesmärgiga tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde.

Meie edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad viiakse piisavalt piiravale tasemele selleks, et inflatsioon naaseks aegsasti keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde, ning neid hoitakse sellel tasemel seni, kuni see on vajalik. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused jätkuvalt meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele.

EKP nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada inflatsiooni naasmine meie keskpika aja eesmärgi juurde ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.