Viis olulist fakti EKP kohta
10. juuli 2015 (ajakohastatud 25. august 2021)
1. EKP on Euroopa Liidu institutsioon, mis töötab ligikaudu 350 miljoni kodaniku huvides
Euroopa Keskpank (EKP) on Euroopa ühisraha euro keskpank. Euro on ametliku vääringuna kasutusel 20 riigis. 1998. aastal asutatud EKP on ELi ametlik institutsioon ning tegutseb Maini-äärses Frankfurdis Saksamaal.
EKP esmatähtis eesmärk on tagada hinnastabiilsus euroala riikides. Selleks kujundatakse ja rakendatakse rahapoliitikat eurosüsteemis, kuhu kuuluvad EKP ja 20 euroala riigi keskpangad.
EKP otsused mõjutavad vahetult euroala majandust ning seeläbi ka euroala riikide ligikaudu 350 miljoni elaniku igapäevaelu.
2. EKP eesmärk on tagada hinnastabiilsus euroalal
Hinnastabiilsuse tagamine on EKP esmatähtis eesmärk. See tähendab, et keskpank soovib hoida inflatsiooni (üldise hinnataseme tõusu) keskpika aja jooksul 2% tasemel. Hinnatõus ei ole nii kiire, et säästud aja jooksul kaoksid. Samas ei peatu hinnad ka tasemel, millest võib alguse saada deflatsioon (hinnalangus) ning mille tagajärjel hakkavad tarbijad oma oste edasi lükkama. See võib kaasa tuua majandusliku seisaku, mis viib omakorda töökohtade vähenemise ja järsu hinnalanguseni.
Hinnastabiilsus on oluline nii üksikisikutele kui ka ettevõtetele, et tagada kindlustunne edasiste investeerimisplaanide tegemisel.
Nii nagu teisedki keskpangad kasutab ka EKP hinnataseme mõjutamiseks üldjuhul lühiajalisi intressimäärasid, millega antakse laenu kommertspankadele. Seda intressimäära muutes mõjutab EKP pankade kaudu ettevõtetele ja kodumajapidamistele (ehk majandusele tervikuna) antavate laenude mahtu ja maksumust. Kui majanduses on madalseis ja inflatsioon EKP püstitatud sihtnäitajast aeglasem, ergutavad madalamad intressimäärad (leebe rahapoliitika) laenuvooge, muutes laenamise soodsamaks. See elavdab nõudlust kogu majanduses ning aegamööda taastub inflatsioon jälle EKP sihtnäitaja tasemel. Kui majandus on üle kuumenenud ja inflatsioon soovitavast kiirem, avaldavad kõrged intressimäärad (range rahapoliitika) vastupidist mõju: laenuvõtmine muutub kallimaks, et majandus saaks jahtuda ja hinnatõus aeglustuda.
Intressimäärad on ainult üks vahenditest, mida EKP oma rahapoliitikas kasutab. Inflatsiooni juhtimiseks on EKP käsutuses hulk vahendeid, mida saab kasutada nii üksikult kui ka kombineerituna. Viimastel aastatel oleme võtnud kasutusele uued instrumendid (nt varaostud) vastuseks suurtele muutustele majanduses, mis on muutnud hinnastabiilsuse säilitamise ülesande keerulisemaks.
Kui lühiajalised intressimäärad on juba väga madalad või negatiivsed, võib keskpank rahapoliitikat veelgi leevendada, alandades varade (nt riigivõlakirjade) ostude kaudu pikemaajalisi intressimäärasid. Pikemaajaliste intressimäärade languse survel muutuvad soodsamaks ka kodumajapidamistele ja ettevõtetele antavad laenud. Lisaks ostetakse keskpanga emiteeritava raha eest võlakirju, ning neid võlakirju müüvad institutsioonid kasutavad seda raha muude varade ostmiseks. Selle tulemusel niisuguste varade hind tõuseb, suurendades neid omavate investorite jõukust ja ergutades neid rohkem kulutama. See omakorda võib taastada jätkusuutliku majanduskasvu ning inflatsioonimäära, mis on kooskõlas EKP seatud eesmärgiga.
3. EKP aitab suurendada pangandussektori usaldusväärsust
Alates 2014. aasta novembrist täidab EKP veel üht ülesannet, teostades vahetut järelevalvet euroala suuremate pankade üle. Koos ühtsesse järelevalvemehhanismi kuuluvate riiklike järelevalveasutustega kontrollib EKP pankade tegevust. Ta võib välja anda ja tühistada tegevuslube ning tuvastada varakult ja ohjata potentsiaalseid riske.
EKP pangandusjärelevalve eesmärk on tagada eeskirjade ühtne täitmine kogu Euroopas. Kuna Euroopas tegutsevad pangad on omavahel tihedalt seotud, muudab ühtlustatud järelevalve pangandussektori stabiilsemaks ning üksikisikute ja ettevõtete silmis usaldusväärsemaks.
4. EKP on sõltumatu ja aruandekohustuslik institutsioon
EKP ülesanded ja vastutusvaldkonnad on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus. Riigiülese institutsioonina tegutseb EKP Euroopa kui terviku huvides ning keskpangana on ta oma tegevuses igasugusest poliitilisest ja ärimõjust sõltumatu. See on tähtis, kuna ajalugu kinnitab, et poliitilisi korraldusi täitev keskpank võib hinnastabiilsuse säilitamise eesmärgist kõrvale kalduda.
EKP on aga aruandekohustuslik institutsioon, kelle esindajad (sh EKP president) osalevad korralistel avalikel kuulamistel Euroopa Parlamendi liikmete ees. Lisaks on EKP üks esimesi suuri keskpanku, kes hakkas pidama regulaarseid pressikonverentse vahetult pärast rahapoliitiliste otsuste tegemist.
Rahapoliitilised otsused võetakse vastu EKP nõukogu liikmete häälteenamusega. EKP nõukogu on EKP tähtsaim otsustusorgan, kuhu kuuluvad EKP juhatuse kuus liiget ning 20 keskpanga presidendid (kooskõlas rotatsiooni põhimõttega on korraga hääleõigus 15 presidendil).
5. EKP vastutab raha tootmise eest euroala riikide jaoks
Europangatähti trükitakse EKP järelevalve all kõikjal euroala riikides. Igal pangatähel on EKP presidendi allkiri – märk sellest, et EKP on oma töö üle uhke, ning ühtlasi kõiki osapooli ühendav sümbol. Ühisraha euro on Euroopa integratsiooni üks kõige käegakatsutavamaid näiteid. See hõlbustab piiriülest kaubandust ja äritegevust ning muudab igapäevaelu ja reisimise euroala riikides palju lihtsamaks.
Ajakohastatud 2021. aasta augustis, et kajastada 2020.–2021. aastal tehtud rahapoliitika strateegia läbivaatamise tulemusi.