Kliimaandmete avalikustamine
21. aprill 2023 (ajakohastatud 25. juunil 2024)
Avalikustatavad kliimaandmed on dokumendid, mida näiteks ettevõtted, pangad ja institutsioonid (nt EKP) avaldavad oma tegevuse CO2 jalajälje ja kliimariskide kohta. See teave annab ülevaate sellest, kui palju mõjutab organisatsiooni tegevus kliimamuutusi ja vastupidi.
Näiteks saab kliimaandmeid avalikustades näidata, kui palju konkreetse ettevõtte tehased tekitavad CO2, milline on äärmuslike ilmastikunähtuste (nt üleujutused ja põud) mõju ettevõtete tegevusele või kui keskkonnahoidlikud on nende investeeringud. Samuti saab neist andmetest teada, milliseid meetmeid organisatsioonid kavatsevad nende küsimustega seoses võtta.
Kliimaandmeid võib avalikustada mitmel moel. Need võib avaldada aruannetes, veebilehtedel või muude avalike kommunikatsioonikanalite kaudu.
Millist kasu toob kliimaandmete avalikustamine?
Kliimaandmed aitavad saada olukorrast parema ülevaate ja teha teadlikumaid otsuseid. Nii nagu toitumisalase teabe märgistused toiduainetel aitavad inimestel teha tervislikumaid valikuid, juhitakse kliimaandmeid avalikustades tähelepanu keskkonnahoidlikumatele valikutele ostudes või investeeringutes. Neile tuginedes suunatakse rohkem raha tegevustesse ja tehnoloogiatesse, mis aitavad muuta majandust keskkonnahoidlikumaks.
Kliimaandmed annavad inimestele ka parema ülevaate konkreetsete ettevõtete või pankadega seotud riskidest. Näiteks võib suure kasvuhoonegaaside heitega ettevõte sattuda raskustesse, kui uus kliimapoliitika sunnib teda oma äritavasid muutma.
Ta võib kaotada kliente või peab koguni tegevuse lõpetama, eriti kui tal puudub usaldusväärne strateegia oma CO2 heite vähendamiseks või toimetulekuks kliimamuutuste mõjuga. Need, kes omavad sellise ettevõtte aktsiaid või on talle laenu andnud, võivad kanda suurt rahalist kahju. Mõned investorid ja pangad võivad suuta sellise kahjuga toime tulla, kuid mitte kõik. Seega võivad kliimariskid põhjustada probleeme ja ebastabiilsust majanduses laiemalt.
Miks on kliimaandmete avalikustamine EKP jaoks oluline?
Keskpangana on EKP ülesanne jälgida riske. Peame mõistma kliimariskide põhjuseid ja nende võimalikku mõju ning saama ülevaate nende ohjeldamiseks võetavatest meetmetest. Avalikustatavatest kliimaandmetest saadav teave võib muuta meie analüüsid täpsemaks ja usaldusväärsemaks. Selle põhjal saame teha asjakohaseid otsuseid, et aidata hoida meie ühisraha ja finantssüsteemi stabiilsena.
Pangandusjärelevalve asutusena ootame pankadelt teadlikkust kliimariskidest. Samuti eeldame, et nad avalikustaksid nendega seotud riskipositsioonid, eelkõige CO2-mahukates tööstusharudes (nt ehitus või tekstiilitööstus) ja piirkondades, mida ohustavad kliimakatastroofid.
Näiteks peaksid pangad koguma ja avaldama teavet nende ettevõtete heitkoguste kohta, kellele nad laenu annavad. Samuti peaksid nad avalikustama meetmed, mida võetakse selleks, et muuta oma tegevus keskkonnahoidlikumaks ja seega ka kestlikumale majandusele üleminek sujuvamaks.
Kogu see uus teave annab parema ülevaate kliimariskidega seotud varjatud kuludest.
EKP ja euroala keskpankade kliimateave
EKP ja euroala keskpangad (mis koos moodustavad eurosüsteemi) avaldavad samuti teavet oma CO2 jalajälje ja selle vähendamise plaanide kohta. EKP kirjeldab oma iga-aastases keskkonnaaruandes, kuidas püüame oma tegevust keskkonnahoidlikumaks muuta. Näiteks vähendame elektri tarbimist ja tööreisidega kaasnevaid heitkoguseid.
2023. aastal avaldasime kaks aruannet, mis käsitlevad kliimateavet varapositsioonide kohta eurosüsteemi rahapoliitilistes portfellides ja EKP rahapoliitikavälistes portfellides. Neid aruandeid ajakohastatakse igal aastal. Ühtlasi avaldavad euroala riikide keskpangad teavet oma rahapoliitikaväliste portfellide CO2 jalajälje kohta.
Kliimateabe võrreldavus
Kliimariskide mõõtmisel ja avalikustamisel tuleks järgida ühtseid eeskirju.
Selge ülevaate saamiseks peavad kliimaandmed olema võrreldavad eri organisatsioonide ja ideaaljuhul isegi riikide lõikes. Samuti peame saama olla kindlad, et teave on sisukas ja usaldusväärne. Üksnes siis on see kasulik ning võimaldab meil teha valikuid, mis aitavad kliimariske paremini ohjata ja muuta majandust keskkonnahoidlikumaks.
Seepärast peaksid kõik pangad ja ettevõtted olema seaduslikult kohustatud oma kliimateavet avalikustama. Mõned sellised ühised standardid on juba olemas ja muutuvad peagi siduvaks, näiteks ELi äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv.
Rahvusvahelisel tasandil töötab rahvusvaheliste kestlikkusstandardite nõukogu välja standardeid, mida kohaldataks väljaspool Euroopat ja mis hõlbustaksid kliimaandmete võrdlust riikide lõikes.