Mis on majanduslik loidus?
18. juuli 2018
Majandusliku loiduse all mõeldakse kasutamata ressursside hulka majanduses. Kui seadmed tehastes seisavad või tööotsijad ei suuda leida rakendust, tähendab see majandusteadlaste jaoks loidust majanduses.
Selle põhjuseks on tavaliselt liiga vähene nõudlus võrreldes majanduse tootmisvõimsusega. Seepärast on oluline loidust tähelepanelikult jälgida, kuna see võib anda märku majanduse võimalikust edasisest arengust.
Miks jälgivad keskpangad majanduslikku loidust?
Kui majanduslik loidus on märkimisväärne, tähendab see sageli ka suurt tööotsijate hulka. Isegi kui majandus hakkab elavnema, ei avalda see esialgu tootjatele palkade tõstmiseks piisavalt survet. See omakorda tähendab, et tootjad ei pea tõstma oma toodete hindu, et katta suuremat palgakulu. Ühtlasi puudub ka inflatsiooni kiirenemise oht ja keskpangad saavad jätta inflatsioonimäärad muutmata. Sellises olukorras võib keskpank kaaluda hoopis majanduse stimuleerimist, näiteks langetades intressimäärasid või kasutades mittestandardseid meetmeid, et vältida inflatsiooni alanemist liiga madalale tasemele liiga pikaks ajaks või isegi deflatsiooni.
Kui aga tööhõive taas hoogustub ja ettevõtete toodang suureneb, hakkab ka loidus majanduses taanduma. Selles faasis saavutab majandus täieliku tootmisvõimsuse. Uute töötajate leidmine muutub keeruliseks ja töötajate hoidmiseks peavad tootjad tõstma palku. See võib omakorda kaasa tuua kiirema hinnatõusu. Nüüd tuleb keskpangal tõenäoliselt tõsta intressimäärasid, et hoida hinnad stabiilsena.
Seega annab loiduse ulatus teavet praeguse ja tulevase inflatsioonisurve kohta majanduses. Ühtlasi on see üks tegur, mis aitab keskpangal teha rahapoliitilisi otsuseid, st kas tõsta või langetada intressimäärasid. Selliste otsuste puhul on õige ajastus väga tähtis. Kui intressimäärasid tõstetakse liiga vara, võib see pärssida majanduse taastumist, kui seda tehakse liiga hilja, võib see aga kiirendada inflatsiooni.
Kuidas majanduslikku loidust mõõdetakse?
Loiduse mõõtmine on väga keeruline. See on ka üks põhjus, miks seda mõistet majanduslikes aruteludes sageli käsitletakse. Majandusteadlased kasutavad loiduse mõõtmiseks tihti kogutoodangu lõhet, mis näitab erinevust majanduse tegeliku ja potentsiaalse kogutoodangu vahel. Tegelikku kogutoodangut mõõdetakse sisemajanduse koguprodukti alusel. Potentsiaalne kogutoodang näitab kaupade ja teenuste hulka, mida ollakse suutelised tootma, kui ressursse (nt tööjõudu, seadmeid, infrastruktuuri, tehnoloogiat) kasutatakse aja jooksul tõhusalt ja jätkusuutlikult.
Tegelik kogutoodang võib olla potentsiaalsest kogutoodangust väiksem või suurem. Kui see on väiksem, nimetatakse seda negatiivseks kogutoodangu lõheks. Selle põhjuseks võib olla kasutamata tootmisvõimsus või majanduslik loidus. Kui tegelik kogutoodang on potentsiaalsest suurem, on tegemist positiivse kogutoodangu lõhega, mis on tingitud väga ulatuslikust nõudlusest ja majanduse toimimisest üle jätkusuutliku taseme.
Kuna potentsiaalne kogutoodang on teoreetiline mõiste, ei ole seda võimalik otse mõõta. Eksperdid kasutavad selle hindamiseks erinevaid meetodeid. Seega on ka tulemused erinevad. Olukorra muudab veelgi keerulisemaks ajaolu, et sageli ümbritseb suurim ebakindlus potentsiaalse kogutoodangu hinnanguid lähimineviku ja praeguse aja kohta, mis on keskpankade jaoks kõige olulisem ajavahemik. Seepärast jäävad majandusliku loiduse ja kogutoodangu lõhe mõisted harva majandusalastest aruteludest kõrvale.