1 Ülevaade

Kaubandustollide ja seonduva ebakindluse tõttu esinesid majandusaktiivsuses 2025. aasta esimesel poolel suured kõikumised, mille tingis tavapärasest hoogsam majandustegevus, eriti Iirimaal. Nende tegurite mõju taandumisega aasta teisel poolel kaasneb eelduste kohaselt taas volatiilsus, mis varjab euroala majanduskasvu tegelikku suundumust. Iirimaa andmete kõikumisest tingitud volatiilsust kõrvale jättes oli ülejäänud euroala majanduskasv tegelikult stabiilsem ning see peaks jääma nii ka aasta teisel poolel. Ehkki USA ja ELi uues kaubanduslepingus nähakse euroalalt Ameerika Ühendriikidesse eksporditavatele kaupadele ette kõrgemad tollimaksud, on see aidanud vähendada kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlust. Ettevaateperioodi lõpu poole peaks euroala majanduskasv mitme teguri toel hoogustuma. Reaalpalkade ja tööhõive kasv ning eeskätt Saksamaa valitsemissektori uued investeeringud taristu- ja kaitsevaldkonda peaksid suurendama euroala sisenõudlust. Lisaks sellele peaksid kasvuväljavaadet toetama vähem piiravad rahastamistingimused, mis kajastavad eelkõige hiljutisi rahapoliitilisi otsuseid, ja välisnõudluse taastumine 2027. aastal. Prognoosi kohaselt on aasta keskmine SKP reaalkasv 2025. aastal 1,2%, 2026. aastal 1,0% ja 2027. aastal 1,3%. Eurosüsteemi ekspertide 2025. aasta juuni makromajandusliku ettevaatega võrreldes on SKP kasvu väljavaadet 2025. aastaks 0,3 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud. See kajastab oodatust paremaid näitajaid ja varasemate andmete korrigeerimisest tulenevat siirdemõju. Kuna üllatavad andmed ei ole seotud üksnes varem eeldatust hoogsama majandustegevusega aasta esimesel poolel, tasakaalustub nende mõju aasta teisel poolel eeldatavasti vaid osaliselt. Euro kallinemise ja nõrgema välisnõudluse (mis on osaliselt seotud juuni ettevaates eeldatust mõnevõrra kõrgemate tollimaksudega) tõttu on SKP kasvu väljavaadet 2026. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud. 2027. aasta prognoos jääb samaks.^[1]

Inflatsiooniväljavaade on kooskõlas prognoosiga, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja eesmärgiks seatud 2% taseme lähedal. Koguinflatsioon (mõõdetuna ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) alusel) peaks püsima ülejäänud 2025. aastal stabiilselt ligikaudu 2% juures, aeglustuma 2026. aastal 1,7%ni ja kiirenema seejärel 2027. aastal 1,9%ni. Inflatsioonitaseme langus 2026. aastal kajastab energiaväliste komponentide mõju edasist järkjärgulist leevenemist, samal ajal kui energiahindade inflatsioon püsib eelduste kohaselt volatiilne, kuid hakkab ettevaateperioodil kiirenema, osaliselt ELi teise heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) kasutuselevõtu tõttu 2027. aastal. Esialgu peaks toiduainehindade inflatsioon püsima kiire, tingituna rahvusvaheliste toidutoormehindade varasema tõusu viitajaga mõjust, kuid 2026. ja 2027. aastal peaks see aeglustuma, olles veidi üle 2%. ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks aeglustuma, sest palgasurve taandub ja teenusehindade inflatsioon aeglustub ning euro kallinemine kandub üle hinnakujundusahelasse ja pärsib kaubahindade inflatsiooni. Reaalpalkade varasema vähenemise korvamisest tulenev aeglasem palgakasv koos tööviljakuse kasvu elavnemisega peaks aeglustama märkimisväärselt tööjõu ühikukulude kasvu. 2025. aasta juuni ettevaatega võrreldes on ÜTHI-koguinflatsiooni prognoosi nii 2025. kui ka 2026. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud. Selle põhjuseks on kõrgemad tegelikud ja eeldatavad energiatoorme hinnad ning kõrgemate rahvusvaheliste toidutoormehindade viitajaga mõju, mis tasakaalustasid täiel määral euro kallinemise. 2027. aastal peaks valdavaks saama euro kallinemise viitajaga mõju, mistõttu on näitajat 0,1 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud.

2 Rahvusvaheline keskkond

Ehkki USA tollimaksud on pärast 2025. aasta juuni ettevaate koostamise kuupäeva jätkuvalt tõusnud, on esialgsete kaubanduskokkulepete väljakuulutamine ning Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahelise tollimakse puudutava vaherahu pikendamine leevendanud kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlust, ehkki see püsib endiselt suur. Põhiprognoosis sisalduvaid eeldusi tollimaksude ja kaubanduspoliitikaga seotud ebakindluse kohta on üksikasjalikumalt kirjeldatud infokastis 1. USA valitsuse poolt kaubanduse laiendamise seaduse paragrahvi 232 alusel algatatud uurimismenetlus ravimite, pooljuhtide ja puidu sektoripõhiste tollimaksude kohta on veel pooleli ja sellest lähtub tollimakse käsitlevatele eeldustele tõusurisk.

Maailmamajanduse kasvu väljavaade tõenäoliselt nõrgeneb, ehkki mitte nii järsult, kui prognoositi 2025. aasta juuni ettevaates.^[2] Üleilmne SKP reaalkasv on eelduste kohaselt 2025. aastal 3,3% (eelmisel aastal 3,6%) ja see peaks langema 2026. aastal 3,1%ni ning hoogustuma 2027. aastal 3,3%ni (vt tabel 2). SKP reaalkasv oli teises kvartalis suuremates riikides (sealhulgas Ameerika Ühendriikides, Hiinas ja Ühendkuningriigis) oodatust kiirem, kuid hiljutised majandusuudised – nagu kahanev tööjõunõudlus Ameerika Ühendriikides ning tagasihoidlik jaemüük ja investeeringud Hiinas – osutavad majandusaktiivsuse vähenemisele 2025. aasta teisel poolel. 2025. aasta juuni ettevaatega võrreldes on väljavaadet siiski ülespoole korrigeeritud, kajastades osaliselt oodatust positiivsemaid näitajaid, ning Ameerika Ühendriikide ekspansiivne eelarvepoliitika, kaubanduspoliitikaga seotud ebakindluse taandumine ja paranevad rahastamistingimused peaksid uute tollimaksude mõju leevendama.

Maailmakaubanduse kasv peaks märkimisväärselt aeglustuma, jõudes 2025. aastal 2,8%ni ja 2026. aastal 1,5%ni, kuid kiirenema 2027. aastal 3,1%ni. Hoolimata kaubanduse näivast vastupanuvõimest 2025. aasta esimesel poolel, mis on tingitud importkaupade ja -teenuste ettevarumisest USAs tollimaksude kehtestamise eel, pärsib kaubanduse arengut USA kaubanduspoliitika. Kasvu prognoositav järsk pidurdumine kajastab importkaupade ja -teenuste ettevarumise mõju taandumist, aga ka tollimaksude ja kaubanduspoliitikaga seotud suurema ebakindluse mõju. Viimane pärsib investeeringuid ja toob kaasa muutuse üleilmses nõudluses, milles on suurem osakaal vähem kaubandusmahukatel komponentidel. Maailmakaubandus peaks 2027. aastal elavnema – eelkõige USA imporditegevuse hoogustudes pärast pidurdumist 2026. aastal –, ehkki üleilmsest SKP reaalkasvust mõnevõrra aeglasemas tempos. Juuni ettevaatega võrreldes on üleilmse impordi kasvu nii 2025. kui ka 2026. aastaks allapoole korrigeeritud. See kajastab eeskätt hiljuti rakendatud tollimakse ja Hiina majanduskasvu impordimahukuse hinnangu allapoole korrigeerimist, mis tasakaalustas täiel määral SKP reaalkasvu ülespoole korrigeerimise mõju.

Euroala välisnõudluse väljavaade püsib tagasihoidlik ning seda on juuni ettevaatega võrreldes veidi allapoole korrigeeritud. Euroala välisnõudluse kasv peaks langema 2024. aasta 3,6%-lt 2025. aastal 2,8%-le ja aeglustuma 2026. aastal veelgi, jõudes 1,4%ni, ning taastuma seejärel 2027. aastal 3,1% tasemel (vt tabel 2). 2025. aasta juuni ettevaatega võrreldes on euroala välisnõudlust 2026. aastaks ülespoole korrigeeritud. Euroala välisnõudluse prognoosi on aastateks 2025–2027 kumulatiivselt siiski väiksemas ulatuses korrigeeritud kui maailmakaubanduse oma. See kajastab välisnõudluse geograafilise jaotuse mõju, mis tuleneb Ühendkuningriigi oodatust suuremast impordist teises kvartalis ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide nõudluse ülespoole korrigeerimisest Saksamaa eelarvepoliitiliste stiimulite ja kaitsekulutuste tõttu.

Üleilmne koguinflatsioon peaks ettevaateperioodil hoolimata inflatsioonisurvest Ameerika Ühendriikides vähehaaval aeglustuma.^[3] Üleilmse tarbijahinnaindeksi koguinflatsioon aeglustub prognoosi kohaselt 4,0%-lt 2024. aastal 3,2%-le 2025. aastal ning pidurdub seejärel veelgi, olles 2026. aastal 2,9% ja 2027. aastal 2,5% tasemel. 2025. aasta juuni ettevaatega võrreldes on üleilmse inflatsiooni prognoosi 2025. aastaks suurte riikide (sh Ameerika Ühendriigid, Hiina ja India) teise kvartali oodatust negatiivsemate näitajate tõttu mõnevõrra allapoole korrigeeritud, samal ajal kui 2026. aasta prognoosi on ülespoole korrigeeritud. Viimane on tingitud eeskätt arengutest Ameerika Ühendriikides, kus kõrgemad tollimaksud ja ekspansiivne eelarvepoliitika suurendavad eelduste kohaselt inflatsioonisurvet. Nende asjaolude mõju tasakaalustab osaliselt arenevaid riike puudutavate prognooside allapoole korrigeerimine, milles kajastuvad oodatust aeglasem tarbijahinnainflatsioon Hiinas ja madalamate toiduainehindade mõju.

Euroala konkurentide ekspordihindade kasvumäär jääb prognoosi kohaselt pikaajalisest keskmisest aeglasemaks, tingituna püsivalt madalatest ekspordihindadest Hiinas. Euroala konkurentide ekspordihinnad (riikide vääringutes) peaksid tõusma 2025. aastal 1,6%, 2026. aastal 2,1% ja 2027. aastal 2,3%. See tõus on pikaajalisest keskmisest (2,6% aastatel 2000–2019) väiksem, sest Hiina ekspordihindade inflatsioon jääb prognoosi kohaselt kuni 2026. aasta lõpuni negatiivseks. 2025. aasta juuni ettevaatega võrreldes kajastab allapoole korrigeerimine 2025. ja 2026. aastaks Hiina madalamate ekspordihindade mõju, mis on osaliselt tingitud tootjahindade püsivast deflatsioonist ja madalamatest toiduainehindadest, mis korvavad täielikult veidi kõrgemate naftahinna eelduste mõju.

Infokast 1
USA tollimakse ja kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlust käsitlevad eeldused ning tehnilised eeldused

USA tollimakse ja kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlust käsitlevad eeldused

2025. aasta juuni ettevaatega võrreldes on USA poolt euroalalt ja kõigilt tema kaubanduspartneritelt lähtuva impordi suhtes kehtestatud tegelikud tollimaksumäärad USA ja ELi kaubanduskokkuleppe ja muude teadaannete järel kõrgemad. EKP ekspertide ettevaates võetakse arvesse ettevaate koostamise kuupäeval (28. augustil) kehtinud tollimaksumäärasid, nende peatamisi ja erandeid ning eeldatakse, et need püsivad kogu ettevaateperioodil samal tasemel.

• Euroalalt Ameerika Ühendriikidesse eksporditavate kaupade tegelik tollimaksumäär on eelduste kohaselt 13,1% ehk kõrgem kui juuni ettevaates prognoositud 10,2% (vt joonis A, graafik a). See kajastab 27. juulil 2025 sõlmitud kaubanduskokkulepet ja sellele järgnenud USA ja ELi ühisavaldust, mille järgi kohaldatakse kõigi sektoripõhiste tollimaksudega hõlmamata kaupade suhtes 15% tollimaksumäära või enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära, olenevalt sellest, kumb on kõrgem. See erineb 2025. aasta juuni ettevaates eeldatud ühtsest 10% tollimaksumäärast. Sektoripõhised tollimaksud hõlmavad kõrgemaid tollimakse terasele ja alumiiniumile (juuni ettevaates eeldatud 25% asemel 50%) ning uut 50% tollimaksu 407 tootes sisalduvale alumiiniumile ja terasele, samuti tervikuna vasele. Autodele ja autoosadele kohaldatakse 15% tollimaksu (mis on madalam kui juuni ettevaates eeldatud 25%), samal ajal kui õhusõidukitele ja õhusõidukiosadele kohaldatakse nüüd ainult enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära.^[4] Kaubanduse laiendamise seaduse paragrahvi 232 alusel algatatud uurimismenetluse alla kuuluvatele toodetele (ravimid, pooljuhid ja puit) jääb eelduste kohaselt kehtima enne Donald Trumpi valitsuse ametisse astumist kehtinud nullilähedane tollimaksumäär. Kui võtta arvesse ka teenuskaubandust, siis on tegelik tollimaksumäär võrreldes juuni ettevaates eeldatuga tõusnud 1,8 protsendipunkti võrra 8,1%ni.
• USA üldine tegelik tollimaksumäär kõikidelt kaubanduspartneritelt imporditavatele kaupadele on tõusnud juuni ettevaates prognoositud 16,8%-lt 21,0%-le (vt joonis A, graafik b). Selles kajastuvad terasele ja alumiiniumile kehtestatud kahekordsed üldised tollimaksud (2025. aasta juuni ettevaates prognoositud 25% asemel 50%) ning tollimaksudest mõjutatud toodete loetellu lisatud 407 terase ja alumiiniumi derivaati, uued üldised tollimaksud vasele (50%), peamiste kaubanduspartneritega (nt Euroopa Liit, Jaapan, Korea ja Vietnam) sõlmitud kahepoolsed kaubanduskokkulepped, 7. augustil rakendatud kõrgemad vastastikused tollimaksumäärad riikide puhul, kellega kaubanduskokkulepet ei saavutatud (nt India ja Šveits), tollimaksude suurendamine Brasiilia ekspordile (50%) ja Kanada ekspordile (kaupade puhul, mis ei vasta Ameerika Ühendriikide, Mehhiko ja Kanada vahelises lepingus sätestatud kriteeriumitele, tõsteti tollimaks 35%ni) ning täiendavad tollimaksud (seniseid tõsteti 25 protsendipunkti) India ekspordile karistuseks naftaostude eest Venemaalt.

Joonis A

2025. aasta septembri ettevaates sisalduvad USA eeldatavad tegelikud tollimaksumäärad kaupadele võrreldes 2025. aasta juuni ettevaatega

a) Import euroalalt (ainult kaubad)	b) Import kõikidelt kaubanduspartneritelt (ainult kaubad)
(protsentides ja osakaal protsendipunktides)	(protsentides ja osakaal protsendipunktides)

Kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus on vähenenud kiiremini, kui prognoositi juuni ettevaates, kuid see püsib varasemate perioodidega võrreldes siiski suur. Juulis oli kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus ligikaudu 55% võrra madalamal tasemel, kui prognoositi juuni ettevaates, seda peamiselt kaubanduskokkulepete väljakuulutamise tulemusel.^[5] Seetõttu eeldatakse, et ehkki endiselt tuntav, on kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus ettevaateperioodil eelmise ettevaatega võrreldes väiksem ja järgib sarnast langussuundumust (vt joonis B, graafik a).

Alates märtsi ettevaatest kasvanud USA tollimaksude ja kaubanduspoliitikaga seotud ebakindluse tõttu on euroala SKP reaalkasvu väljavaadet aastateks 2025–2027 kumulatiivselt 0,7 protsendipunkti võrra alandatud (vt joonis B, graafik b), samal ajal kui mõju inflatsioonile on ebaoluline. Alates juunist mõnevõrra kõrgemad tollimaksueeldused avaldavad SKP reaalkasvule hinnangute kohaselt juuni ettevaatega võrreldes täiendavat kumulatiivset ‑0,1-protsendipunktist mõju eeskätt 2025. ja 2026. aastal. See piiratud mõju ei sisalda vahetuskursi mõju ja on seotud nii väikeste muutustega tegelikes tollimaksumäärades kui ka asjaoluga, et tollimaksude tõus on teiste Ameerika Ühendriikidega kauplevate konkurentide omadega võrreldes suhteliselt väiksem (vt joonis A). Mis puutub kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlusesse, siis selle vähenemine pärast juuni ettevaadet on avaldanud SKP reaalkasvule mõningast tõusumõju. Nende kahe teineteist osaliselt tasakaalustava teguri tulemusel peaks tollimaksude ja ebakindluse üldine mõju SKP kasvule olema juuni ettevaates prognoositust veidi negatiivsem, olles 2025.–2027. aastal kumulatiivselt ‑0,7 protsendipunkti. Sarnaselt juuni ettevaatega on USA tollimaksude ja ebakindluse mõju euroala ÜTHI-inflatsioonile hinnanguliselt väga piiratud ning nende kumulatiivne mõju aastatel 2025–2027 jääb alla 0,2 protsendipunkti.

Joonis B

EKP ekspertide eeldused kaubanduspoliitikaga seotud ebakindluse kohta ning tollimaksude ja ebakindluse mõju SKP reaalkasvule

a) Kaubanduspoliitikaga seotud ebakindluse areng	b) Tollimaksude ja ebakindluse mõju euroala SKP reaalkasvule (kumulatiivne mõju aastatel 2025–2027)
(indeks, kolme kuu libisev keskmine)	(protsendipunktides)

Tehnilised eeldused

2025. aasta juuni ettevaatega võrreldes hõlmavad tehniliste eelduste peamised muutused kõrgemaid naftahindu, madalamaid gaasi- ja toormehindu ning euro tugevamat vahetuskurssi, kuid finantseeldused on üldjoontes samad. Naftahinna eeldusi on 2025.–2027. aastaks keskmiselt ligikaudu 3% võrra ja elektrihinna eeldusi ligikaudu 2% võrra ülespoole korrigeeritud, samal ajal kui gaasi hulgihinna eeldusi on mõnevõrra allapoole korrigeeritud. Ka ELi esimese heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS1) lubatud heitkoguste ühiku hind on eelduste kohaselt mõnevõrra madalam, samal ajal kui ELi teise heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) puhul on hind sama. Muu toorme (v.a energia) hindu on veidi allapoole korrigeeritud. Pärast juuni ettevaate koostamist on euro USA dollari suhtes 3,3% kallinenud ja euro nominaalne efektiivne vahetuskurss 2,3% tõusnud. Intressimäärade eeldused on üldjoontes samad.

Tabel

Tehnilised eeldused

	September 2025				Korrigeerimised võrreldes 2025. aasta juuniga
	2024	2025	2026	2027	2025	2026	2027
Toormehinnad:
Naftahind (USD barreli kohta)	81,2	69,7	65,1	65,1	4,5	3,7	1,4
Maagaasi hind (eurot MWh kohta)	34,4	37,3	32,9	29,7	-1,8	-1,2	1,4
Elektrienergia hulgihinnad (eurot MWh kohta)	77,7	84,6	77,8	73,2	2,8	0,4	1,9
ELi esimese heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS1) LHÜd (eurodes tonni kohta)	65,2	70,7	71,9	73,8	-0,9	-1,8	-2,2
ELi teise heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) LHÜd (eurodes tonni kohta)	–	–	–	59,0	–	–	0,0
Muu toorme (v.a energia) hinnad (USD; aastane muutus protsentides)	9,2	4,8	-1,0	0,9	-2,0	-0,6	0,3
Vahetuskursid:
USD/EUR vahetuskurss	1,08	1,13	1,16	1,16	1,9	3,3	3,3
Euro nominaalne efektiivne vahetuskurss (EER41; I kv 1999 = 100)	124,1	127,7	129,9	129,9	1,2	2,3	2,3
Finantseeldused:
Kolme kuu EURIBOR (protsendina aasta kohta)	3,6	2,2	1,9	2,1	0,0	0,0	-0,1
10-aastase tähtajaga riigivõlakirjade tulusus (protsendina aasta kohta)	2,9	3,1	3,4	3,6	0,0	0,0	0,0

3 Reaalmajandus

Pärast oodatust tunduvalt kiiremat kasvu 2025. aasta esimeses kvartalis elavnes euroala majandusaktiivsus 2025. aasta teises kvartalis 0,1% ehk juuni ettevaates prognoosituga võrreldes veidi vähem (vt joonis 1). 2025. aasta esimese kvartali näitaja ja 2024. aasta neljanda kvartali andmete ülespoole korrigeerimise tulemusel oli SKP tase teises kvartalis juuni ettevaates prognoositust sellegipoolest ligikaudu 0,5% kõrgem. 2025. aasta esimeses kvartalis toetas kasvu suuresti USA kõrgemate tollimaksude ootusest tingitud tavapärasest mahukam eksport. Teises kvartalis hakkas see mõju taanduma eelkõige, kuid mitte ainult, arengute tõttu Iirimaa ravimisektoris. Sektorite lõikes oli tööstustegevus teises kvartalis tagasihoidlik, tingituna tavapärasest mahukama eksporditegevuse mõju taandumisest. Samal ajal jätkas taastumist ka kaubanõudlus, mida soodustas reaalsete sissetulekute paranemine, ning elavnemine teenindussektoris jätkus.

Kolmandas kvartalis majandusaktiivsus eelduste kohaselt ei muutu, tingituna tavapärasest suuremate ekspordimahtude eeldatavast edasisest kahanemisest eelkõige Iirimaal ning kõrgematest tollimaksudest, ent neljandas kvartalis peaks see hoogustuma. Toodangut kajastav ostujuhtide liitindeks kerkis augustis 51,0 punkti tasemele, osutades positiivsele kasvusuundumusele. Kui tööstussektoris oli elavnemine märgatavam – töötleva tööstuse toodangu ostujuhtide indeks oli 52,5 punkti tasemel –, siis teenindussektori ostujuhtide indeks (50,5 punkti) viitas jätkuvalt vaid tagasihoidlikule kasvule. Euroopa Komisjoni majandususaldusindikaator küll juulis paranes, kuid langes augustis uuesti ja püsib madalal tasemel. Vastupidiselt küsitlusandmetele viitavad juuni tööstustoodangu andmed tööstussektori jätkuvatele probleemidele, mis on osaliselt seotud ajutiselt kasvanud ekspordimahtude mõju hääbumisega, aga ka püsivate konkurentsivõime probleemidega. Põhiprognoosis eeldatakse, et ettevaateperioodil jäävad USA poolt ELi suhtes kehtestatud tollimaksud 27. juulil sõlmitud USA ja ELi kaubanduskokkuleppe kontekstis väljakuulutatud tasemele ning et kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus väheneb tasapisi, ehkki on jätkuvalt tuntav, ja selle pidurdav mõju majandusaktiivsusele hajub vähehaaval (vt infokast 1). Kasvu eeldatav järsk aeglustumine Iirimaal 2025. aasta kolmandas kvartalis seoses varasema tavapärasest mahukama eksporditegevuse mõju taandumisega tasakaalustab hinnangute kohaselt 0,2% kasvu ülejäänud euroalal, tuues kaasa euroala majandusaktiivsuse paigalseisu (vt joonis 1, graafik c). Olukorras, kus tollimaksud on varem eeldatust veidi kõrgemad, kuid ebakindlus on väiksem, peaks SKP tagasihoidlik kasv jõudma neljandas kvartalis 0,2% tasemele. 2025. aastaks prognoositud 1,2% aastakasvumäärast moodustavad lõviosa viimaste kvartalite kasvunäitajad ja varasemate andmete korrigeerimine (vt joonis 1, graafik d).

Joonis 1

Euroala reaalne SKP

a) SKP reaalkasv	b) Reaalse SKP tase
(kvartaalne muutus protsentides; hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud kvartaliandmed)	(aheldatud väärtused (2020); miljardites eurodes)
c) Euroala SKP reaalkasv – Iirimaa mõju	d) Euroala SKP reaalkasv – aastasisese kasvu ja siirdemõju
(kvartaalne muutus protsentides ja osakaal protsendipunktides; hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud kvartaliandmed)	(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides)

SKP kvartaalne reaalkasv peaks keskpika aja jooksul kiirenema 0,3%ni, saades tuge kasutatava tulu suurenemisest, ebakindluse vähenemisest, tugevamast välisnõudlusest ning kaitse- ja taristuvaldkonnaga seotud eelarvepoliitilistest stiimulitest. Eratarbimise kasv peaks jätkuma tänu kodumajapidamiste ostujõu kosumisele, mida toetab hoolimata tööturu mõningasest jahtumisest palkade ja tööhõive mõõdukas kasv, inflatsiooni aeglustumine ja kodumajapidamiste säästumäära mõningane langus. Investeeringud peaksid ettevaateperioodil järk-järgult kasvama, kajastades ebakindluse vähenemist, kaitse- ja taristukulutuste suurenemist, ELi taasterahastu vahenditest saadavaid toetusi ning nõudlustingimuste paranemist kooskõlas majanduse tsüklilise taastumisega. Samal ajal põhjustavad kuni 2026. aasta alguseni püsiv nõrk välisnõudlus, euroala jätkuvad konkurentsivõime probleemid, kõrgemad tollimaksud ja tugevam vahetuskurss tõenäoliselt ekspordi turuosade edasist vähenemist, mis pärsib eelduste kohaselt ka ettevõtlusinvesteeringute taastumist. Aasta esimesel poolel välja kuulutatud kaitse- ja taristuvaldkonnaga seotud eelarvemeetmed peaksid kasvu keskpika aja jooksul mõnel määral hoogustama, panustades sellesse kogu ettevaateperioodil kumulatiivselt 0,25 protsendipunkti. Kokkuvõttes peaks SKP kvartaalne kasv püsima alates 2026. aasta algusest 0,3% tasemel. SKP keskmise aastase reaalkasvu pidurdumine 1,2%-lt 2025. aastal 1,0%-le 2026. aastal tuleneb hinnanguliselt väiksemast siirdemõjust 2026. aastal, kuna 2025. aasta teise poole kasv on eeldatavalt nõrk (vt joonis 1, graafik d).

Rahapoliitika varasemast karmistamisest tulenev negatiivne mõju kasvule on tõenäoliselt juba avaldunud ning baasintressimäärade langetamine alates 2024. aasta juunist peaks hakkama nüüdsest kasvu toetama. Pärast baasintressimäärade langetamist alates 2024. aasta juunist ja lähtudes intressimäärade edasise arenguga seotud turuootustest ettevaate koostamise lõppkuupäeval (vt infokast 1), peaks rahapoliitika varasemal karmistamise tsüklil olema kogu ülejäänud 2025. aastal majanduskasvule vaid vähene negatiivne mõju. Varasema ja tulevase mõju ulatuse ja ajastuse suhtes valitseb siiski märkimisväärne ebakindlus.

SKP reaalkasv peaks ka edaspidi toetuma eratarbimisele. Kulude vaatest (vt joonis 2, graafik a) peaks eratarbimine kogu ettevaateperioodil jõuliselt kasvama, avaldades SKP reaalkasvule kõige suuremat mõju. Lisaks sellele peaksid valitsemissektori tarbimine ja koguinvesteeringud perioodil 2025–2027 igal aastal suurenema ning 2027. aastal peaksid erainvesteeringud kompenseerima avaliku sektori investeeringute eeldatavalt tugevat kaljuefekti, mis tuleneb ELi taasterahastu toetuste lõppemisest. Seevastu netoeksport avaldab SKP reaalkasvule 2025. ja 2026. aastal eelduste kohaselt negatiivset mõju ning impordi osakaal (vastavalt –1,2 ja –0,9 protsendipunkti) ületab ekspordi oma (vastavalt 0,6 ja 0,5 protsendipunkti). Seda peaks osaliselt tasakaalustama varude muutuse positiivne mõju 2025. aastal (vt joonis 2, graafik b). Väga suured kõikumised varude muutustes 2025. aastal on seotud varude täiendamise ja vähendamisega, arvestades ettevarumise mõju ja selle taandumist.

Joonis 2

Euroala SKP reaalkasv – jaotus peamisteks kulukomponentideks

a) 2025. aasta septembri ettevaade	b) Korrigeerimised võrreldes 2025. aasta juuni ettevaatega
(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides)	(protsendipunktid ja osakaal protsendipunktides)

2025. aasta juuni ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu prognoosi korrigeeritud 2025. aastaks 0,3 protsendipunkti võrra ülespoole ja 2026. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra allapoole. 2027. aasta prognoos jääb samaks. 2025. aasta prognoosi ülespoole korrigeerimine kajastab varasemate andmete korrigeerimisest tulenevat positiivset siirdemõju, samuti 2025. aasta esimese kvartali oodatust märkimisväärselt paremaid tulemusi ja viimaseid näitajaid, mis viitavad kasvu mõningasele ülespoole korrigeerimisele kolmandas kvartalis (vt joonis 3). Mõnevõrra kõrgemad tollimaksud, väiksem välisnõudlus ja tugevama euroga seotud hindade konkurentsivõime nõrgenemine tasakaalustasid täiel määral kindlustunde paranemise mõju majandusaktiivsusele, mistõttu 2026. aasta kasvuväljavaadet on korrigeeritud 0,1 protsendipunkti võrra allapoole. 2027. aasta väljavaade jääb samaks. Kulukomponentide puhul (vt joonis 2, graafik b) on 2025. aastal kõige rohkem korrigeeritud investeeringuid (millest enam kui pool on seotud volatiilsete investeeringutega intellektuaalomandiõigustega seotud toodetesse Iirimaal) ja netoeksporti.

Joonis 3

SKP reaalkasvu prognoosi korrigeerimised võrreldes 2025. aasta juuni ettevaatega – jaotus siirdemõjuks ja aastasiseseks mõjuks

(protsendipunktid ja osakaal protsendipunktides)

Eratarbimine peaks hoogustuma, saades tuge töötasude kasvust ja säästumäära järkjärgulisest langusest. Eratarbimine jätkas 2025. aasta esimeses ja tõenäoliselt ka teises kvartalis kasvu, ehkki selle määr aeglustus mõnevõrra võrreldes 2024. aasta lõpuga, tingituna kindlustunde vähenemisest kaubanduspingete tõttu. Kodumajapidamiste kulutuste aastane kasvumäär peaks tõusma ligikaudu 0,8%-lt 2023.–2024. aastal 1,3%-le 2025.–2027. aastal. See kasv kajastab suurel määral reaalse kasutatava tulu suurenemist, mida toetavad peamiselt palgatulu ja vähemal määral ka muud sissetulekud ja eeskätt füüsilisest isikust ettevõtjana teenitud tulu. Samuti peaks eratarbimise kasvu soodustama säästumäära mõõdukas alanemine sedamööda, kuidas tarbimiskulutused ja säästud tasapisi normaliseeruvad. Tarbijate kindlustunde eeldatav järkjärguline naasmine pikaajalisele tavapärasele tasemele keskpikas perspektiivis koos üldiselt stabiilsete tööturu väljavaadetega võib aidata kaasa säästumäära järkjärgulisele langusele (vt joonis 4). Eeldatavasti püsib kodumajapidamiste säästumäär siiski üldiselt kõrge, kajastades asjaolu, et intressimäärad püsivad varasemast pikaajalisest keskmisest tasemest mõnevõrra kõrgemal ja juurdepääs laenudele on endiselt piiratud.

Joonis 4

Kodumajapidamiste tarbimine, sissetulekud ja säästud

(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides)

Hinnangute kohaselt eluasemeinvesteeringud 2025. aasta teises kvartalis vähenesid, kuid peaksid tänu soodsatele rahastamistingimustele ja kodumajapidamiste reaalsete sissetulekute suurenemisele ettevaateperioodil elavnema. Pärast 2025. aasta esimese kvartali tugevaid tulemusi eluasemeinvesteeringud teises kvartalis hinnangute kohaselt vähenesid, kuid need peaksid järgmistes kvartalites kiirenevas tempos kasvama. Eluasemeinvesteeringute elavnemine kajastab suurenenud eluasemenõudlust, mida kinnitab ka eluhoonetele väljastatud ehituslubade arvu hiljutine kasv, ning on seotud hüpoteeklaenude intressimäärade püsiva alanemisega alates 2023. aasta lõpust ja kodumajapidamiste reaalsete sissetulekute jätkuva suurenemisega.

Ehkki ettevõtlusinvesteeringuid moonutavad lähiajal tollimaksudega seotud tegurid, peaksid need keskpika aja jooksul järk-järgult majandusaktiivsuse elavnemise ja ebakindluse vähenemise toel ning riiklike poliitikameetmete mõjul taastuma. Pärast esimese kvartali väikest kasvu, mille põhjustas investeeringute varasemaks toomine kõrgemate tollimaksude ootuses ja mida võis täheldada isegi siis, kui Iirimaa intellektuaalomandiõigustega seotud toodetesse tehtud investeeringute volatiilsus kõrvale jätta, ei toimunud euroala ettevõtlusinvesteeringutes teises kvartalis hinnangute kohaselt muutusi. Eelduste kohaselt kahanevad need mõnevõrra 2025. aasta kolmandas kvartalis, tingituna tavapärasest varasemate investeeringutega seotud ootuste mõju taandumisest, suurest poliitilisest ebakindlusest, kõrgematest tollimaksudest ja euro kallinemisest. Investeeringud peaksid alates 2025. aasta neljandast kvartalist järk-järgult kasvama sedamööda, kuidas sise- ja välisnõudlus kosuvad, ebakindlus väheneb ning riiklike poliitikameetmete rakendamine stimuleerib erasektori täiendavaid kaitse- ja taristuvaldkonnaga seotud investeeringuid.

Euroala ekspordi väljavaateid pärsivad endiselt USA kõrgemad tollimaksud, euro kallinemine ja püsiv konkurentsisurve. Euroala ekspordi väljavaadet on veelgi ahendanud USA ja ELi kaubanduskokkuleppega kehtestatud USA tollimaksud (vt infokast 1). Euroala ettevõtetel on tõenäoliselt probleeme USA turul kodumaiste tootjatega võistlemisel, isegi kui euroalalt pärit toodetele kehtestatud tollimaksud on üldiselt madalamad kui teistest eksportivatest riikidest pärit toodete omad. Samal ajal vähendab eelduste kohaselt euroala kaupade konkurentsivõimet üleilmsetel turgudel keskpika aja jooksul ka euro kallinemine. Seetõttu jääb euroala konkurentsivõime paranemine võrreldes teiste USA kaubanduspartneritega üldiselt piiratuks, samal ajal kui hindade konkurentsivõime on Ameerika Ühendriikide tootjatega võrreldes selgelt halvenenud (vt joonis 5).

Joonis 5

Tegelike tollimaksumäärade ja vahetuskursside muutused USA turul pärast USA praeguse valitsuse ametisse astumist

(protsendipunktides)

Ehkki kaubanduspoliitikaga seotud ebakindluse vähenemine on kaasa toonud mõningast leevendust, püsib ebakindlus pikaajalise tavapärase tasemega võrreldes endiselt suur. Eelkõige tekitab endiselt mõningast ebakindlust USA ja ELi kaubanduskokkuleppe ravimeid ja pooljuhte käsitlev osa (praegu on neil veel samad tollimaksumäärad nagu enne praeguse USA valitsuse ametisse astumist, kuid need võivad pärast USA kaubanduse laiendamise seaduse paragrahvi 232 kohase uurimismenetluse lõpuleviimist tõusta kuni 15% ülemmäärani), mis võib euroala eksporti veelgi mõjutada. Ehkki euroala eksport kasvas esimeses kvartalis jõuliselt, sest ettevõtted tõstsid USA kõrgemate tollimaksude ootuses tellimused tavapärasest varasemaks, on kasvuhoog selle teguri mõju taandumise tõttu raugenud. Edaspidi ei suuda euroala eksport ilmselt konkurentsivõime probleemide tõttu üleilmse nõudlusega sammu pidada, mistõttu ekspordi turuosa väheneb tõenäoliselt veelgi. 2025. aasta juuni ettevaatega võrreldes on euroala ekspordi prognoosi 2025. aastaks ülespoole korrigeeritud ning selle kasv peaks jõudma 1,3%ni, kajastades tellimuste ettepoole tõstmisest tingitud ajutist kiirenemist esimeses kvartalis. 2026. aasta prognoosi on langetatud 1,1%ni, kuid 2027. aastaks oodatakse ekspordikasvu kiirenemist 2,5%ni.

Impordi poolel on kasv prognoosi kohaselt jõuline – euroala import peaks kasvama 2025. aastal 2,8%, 2026. aastal 2,0% ja 2027. aastal 2,7%. See on osaliselt tingitud tavapärasest suurematest ekspordimahtudest 2025. aasta alguses, märkimisväärselt mahukamatest hangetest Hiinast ja euroala investeeringute kasvust. Kokkuvõttes on netokaubandusel euroala kasvule eelduste kohaselt negatiivne mõju – 2025. aastal ‑0,6 protsendipunkti ja 2026. aastal ‑0,3 protsendipunkti. 2027. aastal peaks netokaubanduse mõju kasvule olema neutraalne.

Tööturg püsib eelduste kohaselt üldiselt vastupidav ning töötuse määr peaks 2026. ja 2027. aastal langema. 2025. aastal peaks töötuse määr tõusma, jõudes aasta teisel poolel haripunkti (vt joonis 6, graafik a). Seejärel peaks see keskpika aja jooksul alanema ja jõudma 2027. aasta neljandas kvartalis rekordmadalale 6,0% tasemele. Tööjõu kasv peaks ettevaateperioodil vähenema (osaliselt demograafiliste suundumuste tõttu), mis toob keskpika aja jooksul kaasa ka töötute arvu vähenemise (osaliselt eakamate töötajate madalama töötuse määra tõttu). Juuni ettevaatega võrreldes püsib töötuse määr prognoosi kohaselt üldjoontes muutumatuna ning liigub ettevaateperioodil kitsas 6,0%–6,4% vahemikus. 2027. aastaks on seda 0,1 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud.

Joonis 6

Töötuse määr ja tööhõive

a) Töötuse määr	b) Tööhõive
(protsentides tööjõust)	(indeks, I kv 2022 = 100)

Prognoosi kohaselt tööhõive kasv ettevaateperioodil aeglustub. Kokkuvõttes peaks tööhõive kasv olema 2025. aastal 0,6% (vt joonis 6, graafik b), mis viitab tööhõive jõulisele suurenemisele lühikeses perspektiivis. Tööhõive püsiv kasv 2025. aastal on osaliselt tingitud tööjõu hoogsast kasvust. Tööjõu kasv peaks ettevaateperioodil siiski aeglustuma, piirates tööhõive kasvu. Kui tööhõive kasv oli 2025. aasta esimeses kvartalis juuni ettevaatega võrreldes veidi aeglasem, siis teise kvartali tulemus oli sellest mõnevõrra kiirem. Eelduste kohaselt jätkub tööhõive kasv kogu ülejäänud aasta jooksul oodatust hoogsamalt.

Tööviljakuse kasv on olnud 2025. aastal varem prognoositust kiirem ja peaks jätkama tsüklilist taastumist. Tööviljakuse kasv püsib eelduste kohaselt kogu ettevaateperioodil positiivne, kuid jääb pandeemiaeelsele suundumusele kaugelt alla (vt joonis 7). Taastumise kiirust piiravad ka edaspidi struktuursed tegurid, nagu majandustegevuse järkjärguline ümbersuunamine teenindussektorisse, majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmise kulud, energiahinnašoki püsiv negatiivne mõju, väga uuenduslike tehisintellektitehnoloogiate aeglane kasutuselevõtt ja vananev rahvastik. Tööviljakuse kiirem kasv 2025. aastal juuni ettevaatega võrreldes tuleneb peamiselt SKP kasvu ülespoole korrigeerimisest, mis on suures osas tingitud Iirimaa andmete arengust, mis põhjustas andmereas mõningase volatiilsuse. Varasemate andmete korrigeerimise tulemusel on tööviljakuse kasvu 2025. aasta esimeses kvartalis 0,4 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud. 2025. aastaks tervikuna on tööviljakuse kasvu juuni ettevaatega võrreldes 0,2 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud. 2026. aastaks on tööviljakuse kasvu allapoole korrigeeritud. See tulenes peamiselt SKP kasvu allapoole korrigeerimisest, samal ajal kui tööhõive kasv jäi üldjoontes samaks.

Joonis 7

Tööviljakus töötaja kohta

a) Tööviljakuse tase

(indeks, I kv 2022 = 100)

b) Tööviljakuse kasvumäär

(aastakasv)

4 Eelarveväljavaade

Prognoosi kohaselt muutub euroala eelarvepoliitika kurss 2025. aastal vaid vähesel määral rangemaks, lõdveneb märgatavalt 2026. aastal ja karmistub seejärel 2027. aastal uuesti, seekord mõnevõrra jõulisemalt (vt tabel 4).^[6] Pärast märkimisväärset karmistumist 2024. aastal nii vältimatute tegurite kui ka eelarvepoliitiliste meetmete tõttu muutub eelarvepoliitika 2025. aastal eelduste kohaselt vaid pisut rangemaks eeskätt kaalutletud tulumeetmete tõttu. Nende hulka kuulub sotsiaalkindlustusmaksete suurenemine ning vähemal määral ka otseste ja kaudsete maksude tõus.^[7] Neid maksutõuse tasakaalustab osaliselt avaliku sektori kulutuste jätkuv kasv ja vältimatute teguritega seotud eelarvepoliitika lõdvendamine.^[8] 2026. aastal peaks eelarvepoliitika kurss peamiselt avaliku sektori suuremate investeeringute tõttu lõdvenema. See kajastab suuremaid kaitse- ja taristukulutusi eelkõige Saksamaal (2026. ja 2027. aastal), mis on juba arvesse võetud 2025. aasta juuni ettevaate põhiprognoosis, ning ELi taasterahastu toetustest rahastatud investeeringute suurt kasvu Itaalias, Hispaanias ja muudes riikides. ELi taasterahastu toetustega kohandatud eelarvepoliitika kursi ja kaalutletud meetmete karmistamine 2027. aastal kajastab eelkõige valitsemissektori väiksemaid eeldatavaid kulutusi, mis on seotud ELi taasterahastu kaudu antavate toetuste lõppemisega ja vältimatute tegurite mõningase karmistumisega.^[9]

2025. aasta juuni ettevaatega võrreldes osutavad põhiprognoosis arvesse võetud kaalutletud eelarvepoliitikameetmed ettevaateperioodil ja eriti 2026. aastal üksnes vähesel määral karmistuvale eelarvepoliitikale. Kaalutletud meetmete karmistamine moodustab ettevaateperioodil kumulatiivselt vähem kui 0,1 protsendipunkti SKPst ning see tuleneb peamiselt 2026. aastast ja pöördub osaliselt tagasi 2027. aastal. Koos mõnevõrra korrigeeritud vältimatute teguritega peaks eelarvepoliitika aastatel 2025–2027 karmistuma ligikaudu 0,1 protsendipunkti võrra rohkem, kui prognoositi juuni ettevaates. See on tingitud peamiselt kaudsete netomaksude ülespoole korrigeerimisest. Muude korrigeerimise põhjuste hulka kuuluvad valitsemissektori tarbimise väiksem kasv ja kõrgemad otsesed maksud. Juuni ettevaates prognoositust vaid väga vähesel määral leebem eelarvepoliitika kurss 2027. aastal kajastab peamiselt valitsemissektori tarbimise ja fiskaalülekannete ülespoole korrigeerimist mitmes riigis.

Euroala eelarveväljavaate prognoosis eeldatakse, et eelarvepuudujääk ja võlakoormus kasvavad ettevaateperioodil jätkuvalt, ehkki juuni ettevaates prognoositust vähem (vt tabel 4). Pärast eeldatavat vähenemist 2025. aastal peaks euroala eelarvepuudujääk ettevaateperioodi lõpuks suurenema ja jõudma 3,4%ni SKPst. See on tingitud peamiselt intressimaksetest, aga ka tsükliliselt kohandatud esmase eelarveseisundi ja eelarvetasakaalu tsüklilise komponendi mõningasest halvenemisest. Juuni ettevaatega võrreldes on eelarvetasakaalu prognoosi kogu ettevaateperioodiks, kuid eeskätt alates 2026. aastast ülespoole korrigeeritud. Selle peamiseks põhjuseks on eespool nimetatud kaalutletud eelarvepoliitikameetmete täiendav karmistamine. Euroala võla ja SKP suhtarv peaks olema tõusuteel, sest püsivat esmast eelarvepuudujääki ja positiivseid eelarvepositsiooniväliseid võlamuutusi tasakaalustab täiel määral kasvu-/intressimäärade soodne, ehkki suurenev, vahe.

Euroala eelarvepoliitikat käsitlevate eelduste ja prognoosidega seoses valitseb endiselt suur ebakindlus. See on peamiselt seotud 2025. aasta juunis toimunud NATO tippkohtumise järel veel täpselt määratlemata kaitsekulutuste kavadega ning euroala valitsuste konkreetselt määratlemata eelarvekavadega 2026. aastaks ja edaspidiseks ELi eelarveraamistiku kontekstis. Nende kavade kohta on oodata rohkem teavet sügisel. Nimetatud ebakindlus on seotud ka poliitiliste riskidega mitmes riigis.

5 Hinnad ja kulud

Koguinflatsioon on eelduste kohaselt 2025. aastal keskmiselt 2,1% ja 2026. aastal 1,7% ning kiireneb seejärel 2027. aastal 1,9%ni (vt joonis 8). Koguinflatsioon peaks püsima ülejäänud 2025. aasta jooksul 2% lähedal, langema siis alla 2% tasemele ja püsima seal kogu 2026. aasta. 2026. aasta esimese poole suundumust mõjutavad tugevalt energiakomponendist tulenevad baasefektid, mis selgitavad esialgset langust 1,6%ni esimeses kvartalis, millele järgneb taastumine teises kvartalis. Sügavamal tasandil kajastab aga koguinflatsiooni madalam määr 2026. aastal aeglasemat ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) – eelkõige teenuste puhul – ja vaoshoitumat toiduainehindade inflatsiooni, millega kaasneb vähesel määral negatiivne energiahindade inflatsioon (vt joonis 9). Koguinflatsiooni kiirenemine 1,9%ni 2027. aastal kajastab energiahindade inflatsiooni ajutist tõusumõju, mis tuleneb kliimamuutustega seotud eelarvemeetmetest, eeskätt uue heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) kasutuselevõtust.^[10] ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks 2026. aasta esimesel poolel veelgi aeglustuma ja stabiliseeruma ülejäänud ettevaateperioodil ligikaudu 1,8% tasemel.

Joonis 8

Euroala ÜTHI-inflatsioon

(aastane muutus protsentides)

Joonis 9

Euroala ÜTHI-inflatsioon – jaotus põhikomponentideks

(aastane muutus protsendipunktides)

Energiahindade inflatsioon peaks püsima kuni 2026. aasta lõpuni negatiivne ja seejärel 2027. aastal kliimamuutustega seotud eelarvemeetmete toel taastuma (vt joonis 10, graafik a). Energiahindade inflatsiooni määr on 2026. aasta alguses eelduste kohaselt tugevalt negatiivne, mis on tingitud eeskätt transpordikütuste komponendi arengust, mis kajastab naftahinnaeelduse üldjoontes muutumatut suundumust (vt infokast 1) ja negatiivset baasefekti 2026. aasta esimeses kvartalis. 2026. aasta alguses avaldab mõningast langusmõju ka elektrihindade eeldatav alandamine madalamate lõivude ja võrgutasude tulemusel Saksamaal. Energiahindade inflatsiooni kiirenemine ‑1,1%-lt 2026. aastal 2,4%-le 2027. aastal kajastab suuresti ELi paketi „Eesmärk 55” rakendamise tõusumõju, eelkõige seoses uue heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS2), mida kohaldatakse hoonete kütmisele ja transpordikütustele.

Joonis 10

ÜTHI energia- ja toiduainehindade inflatsiooni väljavaade

a) ÜTHI energiakomponent

(aastane muutus protsentides)

b) ÜTHI toiduainete komponent

(aastane muutus protsentides)

Pärast hiljutist järsku kiirenemist peaks toiduainehindade inflatsioon alates 2025. aasta viimasest kvartalist aeglustuma, jõudes 2026. aasta teisel poolel 2% lähedale, ja seejärel vähesel määral hoogustuma (vt joonis 10, graafik b). Eelduste kohaselt kiireneb toiduainehindade inflatsioon 2025. aasta kolmandas kvartalis veelgi, jõudes 3,2%ni, kajastades kõrgemaid toidutoorme (eriti kakao ja kohvi) hindu ning ebasoodsaid ilmastikutingimusi (nagu hiljutised kuumalained). Sellele järgnev aeglustumine kuni 2026. aasta keskpaigani kajastab rahvusvaheliste ja euroala toidutoorme eelduslike hindade leevenemist ning 2025. aasta keskpaiga järsust tõusust tingitud negatiivset baasefekti. Toiduainehindade inflatsioon peaks nii 2026. kui ka 2027. aastal olema keskmiselt 2,3%, allpool oma pikaajalist keskmist, kooskõlas eeldusega, et energia- ja toidutoormehinnad on soodsad ning tööjõukulude surve väheneb.

ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks aeglustuma 2,4%-lt 2025. aastal 1,9%-le 2026. aastal ja 1,8%-le 2027. aastal (vt joonis 11) sedamööda, kuidas varasemate suurte šokkide mõju teenusehindade inflatsioonile jätkuvalt väheneb. 2025. aasta esimesel poolel täheldatud ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) mõningane leevenemine peaks jätkuma ka 2026. aasta esimesel poolel ning ülejäänud ettevaateperioodil peaks inflatsioonimäär olema keskmiselt 1,8%. Aeglustumine on tingitud eeskätt teenusehindade inflatsioonist ja kajastab suurel määral tööjõukulude surve vähenemist, samal ajal kui varasemate tarneahela- ja energiahindade šokkide mõju on suuresti taandunud. Tööstuskaupade (v.a energia) hindade inflatsiooni peaks esialgu vaos hoidma euro kallinemine. 2027. aastal peaks see aga pisut kiirenema, jõudes oma pikaajalise keskmise taseme (ligikaudu 1%) lähedale, tasakaalustades teenusehindade inflatsiooni mõningast pidurdumist ja osutades ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) üldjoontes stabiilsele arengule ettevaateperioodi teisel poolel.

Joonis 11

Euroala ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained)

(aastane muutus protsentides)

2025. aasta juuni ettevaatega võrreldes on ÜTHI-koguinflatsiooni väljavaadet nii 2025. kui ka 2026. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra ülespoole, kuid 2027. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud (vt joonis 12). 2025. aasta prognoosi ülespoole korrigeerimine kajastab energia- ja toiduainehindade inflatsiooni kõrgemat määra, mis on eeskätt tingitud oodatust tugevamatest näitajatest ning kõrgematest nafta- ja elektrihindade eeldustest, samuti rahvusvaheliste toidutoormehindade varasema tõusu viitajaga mõjust. Ka 2026. aasta energiahindade inflatsiooni tase on veidi kõrgem, tulenevalt Saksamaa elektrihinnaga seotud riikliku meetme väiksemast langusmõjust. ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) 2025. ja 2026. aasta prognoos on sama, sest teenuste ja tööstuskaupade (v.a energia) komponentides on tehtud väikesi tasakaalustavaid korrigeerimisi, kuid 2027. aastaks on seda 0,1 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud, kajastades peamiselt tugevama euro mõju. Koos veidi aeglasema energiahindade inflatsiooniga osutavad need korrigeerimised vaoshoituma koguinflatsiooni prognoosile 2027. aastal.

Joonis 12

Inflatsiooniprognoosi korrigeerimised võrreldes 2025. aasta juuni ettevaatega

(protsendipunktides)

Nominaalpalga kasv peaks 2025. ja 2026. aastal inflatsioonihüvitistest tuleneva surve taandudes aeglustuma ning püsima pingeliste tööturutingimuste toel 2027. aastal stabiilselt keskmisest tasemest kõrgemal. Töötaja kohta makstava hüvitise kasv aeglustus hinnangute kohaselt 2025. aasta teises kvartalis, kuid oli juuni ettevaates prognoositust kiirem. Prognoosi kohaselt aeglustub see veelgi, langedes 2025. aasta keskmiselt 3,4%-lt 2026. ja 2027. aastal 2,7%-le (see on võrreldav pikaajalise keskmise tasemega 2,5%) (vt joonis 13). See suundumus kajastab esialgu sotsiaalkindlustusmaksete ja tegeliku töötasu hälbe väiksemat mõju, samal ajal kui kollektiivlepingutega määratud palkade kasv aeglustub eeldatavasti vaid väga vähesel määral (mida kinnitab ka EKP palgabaromeeter). Reaalpalgad on hinnangute kohaselt naasnud enne inflatsiooni järsku kiirenemist täheldatud tasemele, kuid reaalpalga kasv peaks püsima peaaegu kogu ettevaateperioodil endiselt pingelise tööturu tingimustes tööviljakuse kasvust mõnevõrra kiirem. Palgatulu osakaal peaks ettevaateperioodil jääma üldiselt stabiilseks, püsides oma pikaajalisest keskmisest tasemest veidi kõrgemal. 2025. aasta juuni ettevaatega võrreldes on töötaja kohta makstava hüvitise kasvu 2025. aastaks 0,2 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud, eeskätt tingituna 2025. aasta esimese poole üllatavatest andmetest, kuid ülejäänud ettevaateperioodiks on prognoos 0,1 protsendipunkti madalam ja kooskõlas tööturupingete mõningase leevenemisega.

Joonis 13

Palkade arengu väljavaade

(aastane muutus protsentides)

Tööjõu ühikukulude kasv peaks aeglustuva palgakasvu ja kiireneva tööviljakuse kasvu toel ettevaateperioodil veelgi pidurduma. Hinnangute kohaselt jätkas tööjõu ühikukulude kasv 2025. aasta esimesel poolel aeglustumist. Töötaja kohta makstavate hüvitiste kasvu pidurdumine viitab tööjõu ühikukulude kasvu edasisele aeglustumisele 2025. aasta teisel poolel. 2026. aastal peaks see olema keskmiselt 2,2% ja 2027. aastal 1,9% (laias laastus kooskõlas pikaajalise keskmisega). 2025. aasta juuni ettevaatega võrreldes on tööjõu ühikukulude kasvu prognoos 2025. aastaks sama, kuid 2026. aastaks on seda väiksema tööviljakuse kasvu tõttu 0,1 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud. 2027. aasta prognoosi allapoole korrigeerimine 0,1 protsendipunkti võrra tuleneb väiksemast palgakasvust.

Euroalasisene hinnasurve mõõdetuna SKP deflaatori kasvuna peaks 2025. aastal jätkuvalt vähenema ja alates 2026. aastast stabiliseeruma, kui tööjõu ühikukulude surve leevenemine annab võimaluse kasumimarginaalide suurenemiseks (vt joonis 14). Hoolimata SKP deflaatori kasvumäära mõningasest volatiilsusest 2025. aastal peaks see langema 2025. aasta keskmiselt 2,3%-lt 2026. aastal 2,1%-le ja 2027. aastal 2,0%-le. Kuna tööjõu ühikukulude kasv aeglustub, peaks ühiku kohta arvestatava kasumi kasv ettevaateperioodil jätkuvalt kiirenema. Sellele aitavad kaasa majanduse elavnemine, tööviljakuse kasvu kiirenemine ja 2027. aastal kasumite ajutine arvestuslik suurenemine, mis on seotud teise heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) statistilise käsitlusega.^[11] 2025. aasta juuni ettevaatega võrreldes on SKP deflaatori kasvuprognoos 2025. aastal sama, kuid 2026. aastaks on seda 0,1 protsendipunkti võrra ülespoole ja 2027. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud.

Pärast kuni 2025. aasta lõpuni kestvat, eeskätt euro kallinemisest tingitud impordihindade langust peaks impordihindade inflatsioon euro kallinemise pärssiva mõju taandudes hoogustuma. Aasta arvestuses peaks impordideflaatori kasv kiirenema 2025. aasta 0,1%-lt 2026. aastal 0,6%-le ja 2027. aastal 1,7%-le (vt joonis 14). Impordihindade inflatsiooni on juuni ettevaatega võrreldes kogu ettevaateperioodiks allapoole korrigeeritud, mis perioodi alguses kajastab tugevamat eurot ning madalamaid rahvusvahelisi toidutoormehindu ja euroala põllumajandustootjate hindu käsitlevaid eeldusi. Ettevaateperioodi lõpu poole on allapoole korrigeerimine aga seotud eelkõige energiatoorme hindu käsitlevate eelduste laugema suundumusega. Impordihindade kasvu väljavaatega on endiselt seotud suur ebakindlus nii langusriskide (nt Hiina madalamad ekspordihinnad) kui ka tõusuriskide (nt tarnete nappus) näol. Nende teemadega seotud tundlikkusanalüüsid on esitatud 6. peatükis.

Joonis 14

Euroalasisene hinnasurve

(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides)

6 Tundlikkusanalüüs

6.1 Energiahindade alternatiivsed arengusuunad

Nafta ja gaasi toormehindade alternatiivsed arengusuunad osutavad mõningasele inflatsiooniga seotud tõusuriskile 2026. ja 2027. aastal. Ekspertide ettevaade põhineb infokastis 1 esitatud tehnilistel eeldustel. Käesoleva tundlikkusanalüüsi alternatiivsed langus- ja tõususuunad on tuletatud 25. ja 75. protsentiiliga jaotusest, mis on saadud nafta- ja gaasihinna optsioonidest tuletatud riskineutraalsetest tihedustest.^[12] Nende tiheduste kohaselt jaotuvad naftahinda ohustavad riskid põhistsenaariumi ümber üldjoontes sümmeetriliselt. Tõusuriske, nagu täiendavate sanktsioonide kehtestamine Venemaa ja Iraani nafta suhtes või pingete võimalik eskaleerumine Lähis-Idas, tasakaalustavad langusriskid, mis tulenevad USA esialgsete tollimaksudega seotud teadete võimalikust püsivast majanduslikust mõjust või OPEC+ oodatust suuremast pakkumise kasvust. Gaasihindade jaotused viitavad seevastu tehniliste eeldustega seotud kergele tõusuriskile (vt joonis 15), mis kajastab tõenäoliselt tarnete ebakindlust. See ebakindlus on seotud häiretega üleilmsel veeldatud maagaasi (LNG) turul, millel võib olla seos suure nõudlusega LNG järele Aasia riikides, ja Euroopa turgusid ohustavate riskidega. Eelkõige on väljendatud kahtlust Euroopa Komisjoni kava teostatavuse suhtes lõpetada järk-järgult 2027. aastaks kogu gaasiimport Venemaalt, mis suurendab murelikkust ja võib avaldada gaasihindadele tõususurvet. Samas esinevad ka langusriskid, eriti kui kaubandusega seotud ebakindlusel on püsiv mõju või kui Venemaa Ukraina-vastase sõja lahendamisel tehakse olulisi edusamme, mis võib omakorda kaasa tuua USA sanktsioonide leevendamise Venemaa LNG-rajatiste suhtes. Ühtlasi viiakse nii nafta- kui ka gaasihindade puhul läbi püsivhindadest lähtuv tundlikkusanalüüs. Iga juhtumi puhul arvutatakse sünteetiline energiahinnaindeks (nafta- ja gaasihindade kaalutud keskmine) ning mõju hinnatakse EKP ja eurosüsteemi makromajanduslike mudelite abil. Nende mudelite keskmised tulemused on esitatud tabelis 6.

Joonis 15

Energiahindade eelduste alternatiivsed arengusuunad

a) Naftahinna eeldus

(USA dollarit barreli kohta)

b) Gaasihinna eeldus

(eurot MWh kohta)

6.2 Vahetuskursi alternatiivsed arengusuunad

Siinses tundlikkusanalüüsis hinnatakse vahetuskursi alternatiivsete arengusuundade mõju, mis osutab eurole avalduda võivale edasisele tõususurvele ning seega majanduskasvu ja inflatsiooni langusriskidele. Ettevaate põhistsenaariumis sisalduvad vahetuskursside tehnilised eeldused hoitakse ettevaateperioodil muutumatuna. Alternatiivsed langus- ja tõususuunad on tuletatud 25. ja 75. protsentiiliga jaotusest, mis on saadud USD/EUR vahetuskursi optsioonidest tuletatud riskineutraalsetest tihedustest (seisuga 15. august 2025), mis olid kaldu euro kallinemise suunas (vt joonis 16). Nende alternatiivsete arengusuundade mõju hinnatakse EKP ja eurosüsteemi ekspertide makromajanduslike mudelite abil. Tabelis 7 on esitatud nende mudelite alusel prognoositud keskmine mõju toodangu kasvule ja inflatsioonile.

Joonis 16

EUR/USD vahetuskursi alternatiivsed arengusuunad

6.3 USA tollimaksupoliitika mõju käsitlevad tundlikkusanalüüsid

Selles osas uuritakse maailmakaubanduses valitseva ebakindluse taustal mõnda konkreetset USA tollimaksupoliitikast lähtuvat riski. Hoolimata hiljutistest kaubanduskokkulepetest Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu ning Ameerika Ühendriikide ja mõne teise kaubanduspartneri vahel valitseb endiselt märkimisväärne ebakindlus selles, kuidas sektorid ja ettevõtted selle uue üleilmse kaubanduskeskkonnaga kohanevad. Siinses osas keskendutakse kolmele võimalikule riskile. Esiteks võib riigiti erinevate USA tollimaksude tõttu toimuda kaubavahetuse ulatuslikum ümbersuunamine selle ümberjaotamise kaudu. Teiseks võib Hiina strateegilise vastusammuna tollimaksudele alandada ekspordihindu. Kolmandaks võib üleilmsetes tarneahelates tekkida tollimaksude tulemusel suuremaid kitsaskohti. Põhiprognoosis eeldatakse, et neist teguritest lähtuv mõju on üksnes piiratud.

Põhistsenaariumiga võrreldes võib kaubavahetuse ümberjaotamine osutuda ulatuslikumaks ja Hiina ekspordihinnad võivad olla madalamad. EKP üleilmne mudel näitab, et põhistsenaariumis (mida on kirjeldatud infokastis 1) sisalduvate tollimaksueelduste korral on kaubavahetuse ümbersuunamine, st Ameerika Ühendriikidest välja ja euroalale, piiratud.^[13] See tähendab, et USA importijad jaotavad kaubavahetuse kõrgete tollimaksudega riikidest, nagu Hiina, ümber teistesse riikidesse vaid väheses mahus ning et Hiina ekspordihinnad langevad tollimaksude tasakaalustamiseks vaid vähesel määral. Siin analüüsitakse põhistsenaariumiga võrreldes kaht alternatiivset stsenaariumit. Esimeses neist viivad USA importijad nõudluse Hiinast välja ning suunavad selle euroalale ja ülejäänud maailma riikidesse. Teises stsenaariumis vastavad Hiina eksportijad USA kõrgematele kaubandustõketele oma ekspordihindade alandamisega kõigi kaubanduspartnerite jaoks, et tasakaalustada täielikult nende tõkete mõju oma koguekspordile.

Joonis 17

Kaubavahetuse ulatuslikuma ümbersuunamise ja Hiina madalamate ekspordihindade mõju ekspordile

a) Kaubavahetuse ulatuslikum ümbersuunamine	b) Hiina madalamad ekspordihinnad
(kõrvalekalle põhistsenaariumist protsentides 2027. aasta neljandas kvartalis)	(kõrvalekalle põhistsenaariumist protsentides 2027. aasta neljandas kvartalis)

Üleilmse kaubavahetuse ulatuslikum ümbersuunamine seoses lähteriikide suurema asendamisega USA importijate poolt mõjutab USA majandust märkimisväärselt, kuid euroalale on sellel vaid väike mõju (vt joonis 17, graafik a).^[14] EKP üleilmse mudeli abil tehtud simulatsioonid näitavad, et see muutus tooks kaasa USA kõrgemad impordihinnad, mis kanduvad üle sealsetesse tarbija- ja tootjahindadesse, ning tipphetkel oleks USA inflatsioonimäär 2026. aastal põhistsenaariumiga võrreldes 0,2 protsendipunkti võrra kiirem. Ameerika Ühendriikide intressimäärad oleksid kõrgemad, millel oleks negatiivne mõju tarbimisele ja investeeringutele, ning selle tulemusena oleks USA SKP kasv 2026. aastal põhistsenaariumiga võrreldes 0,2 protsendipunkti võrra aeglasem. Mõju Hiinale oleks väiksem. Euroala puhul näitavad EKP-BASE mudeli simulatsioonid, et euroala suuremat eksporti Ameerika Ühendriikidesse tasakaalustab väiksem eksport Hiinasse ja ülejäänud maailma riikidesse. Selle tulemusena oleks euroala SKP kasv ja ÜTHI-inflatsioon 2026. ja 2027. aastal ligikaudu 0,05 protsendipunkti võrra aeglasem.

Hiina ekspordihindade langusel, mille eesmärk on tasakaalustada USA tollimaksude mõju, oleks euroalale märkimisväärne mõju.^[15] Alandades strateegiliselt ekspordihindu, võiks Hiina täielikult tasakaalustada oma üldise ekspordi vähenemise, mis on tingitud USA tollimaksudest. Selle stsenaariumi kohaselt langetaks Hiina ekspordihindu esialgu peaaegu 8%. Ekspordihindade kahanemine suurendaks riigi konkurentsivõimet ja eksporti teistesse piirkondadesse, tasakaalustades seega osaliselt kaubavahetuse vähenemist Ameerika Ühendriikidega. Seejärel Hiina eksport Ameerika Ühendriikidesse taastuks ja suureneks 2027. aasta neljandaks kvartaliks põhistsenaariumiga võrreldes ligikaudu 10% (vt joonis 17, graafik b). See tähendaks, et kokkuvõttes oleks Hiina eksport Ameerika Ühendriikidesse 2027. aastaks põhistsenaariumi simulatsiooni 23%ga võrreldes kumulatiivselt 13% väiksem. Hiina konkurentsivõime suurenedes seisaks euroala silmitsi kaubamahtude vähenemisega, sest euroala eksport ülejäänud maailma riikidesse kahaneks. Seevastu suureneks euroala eksport Ameerika Ühendriikidesse USA dollari efektiivse kallinemise tõttu.^[16] USA dollari kallinemine vähendaks ka naftanõudlust, põhjustades 2027. aastaks naftahinna 1,4% languse. Impordimahu kasv Hiinast pidurdaks 2026. aastal euroala SKP kasvu ligikaudu 0,2 protsendipunkti võrra ning ÜTHI-inflatsioon aeglustuks ettevaateperioodil kokku peaaegu 0,3 protsendipunkti võrra (vt joonis 18).

Joonis 18

Kaubavahetuse ulatuslikuma ümbersuunamise ja Hiina madalamate ekspordihindade makromajanduslik mõju euroalale

a) SKP reaalkasv	b) ÜTHI-inflatsioon
(kõrvalekalle põhistsenaariumist protsendipunktides)	(kõrvalekalle põhistsenaariumist protsendipunktides)

Tekkida võivad tarneraskused, sest uued tollimaksud, kaubandusmoonutused ja suurenenud ebakindlus võivad ajendada ettevõtteid oma tarneahelaid ümber struktureerima, mis põhjustab tootmistõhususe mõningase vähenemise, vähemalt ajutiselt. Praegu ei ole märke suurematest kitsaskohtadest üleilmsetes tarneahelates ning USA ja ELi hiljutine kaubanduskokkulepe on vähendanud tõenäosust, et euroala võiks olla sellistest häiretest mõjutatud. Seetõttu põhiprognoosis märkimisväärseid tarneraskusi ei eeldata. Arvestades aga USA tollimaksude ulatust mõnes üleilmsetes tarneahelates olulist rolli mängivas riigis ja kaubanduskonflikti võimalikku edasist süvenemist, ei saa selliste häirete tekkimist välistada. Selle riski hindamiseks oleme välja töötanud kaks alternatiivset stsenaariumit, mida võrdleme üleilmse tarneahelate surve indeksi (Global Supply Chain Pressure Index, GSCPI) põhistsenaariumiga^[17], kasutades suurt struktuurset Bayesi vektorautoregressiooni (BVAR) mudelit, milles tugineme 2025. aasta septembri ettevaate andmetele (vt joonis 19).^[18] Põhistsenaariumi kohaselt oleks GSCPI indeks ettevaateperioodil oma praeguse taseme lähedal, mis tähendab, et mõju euroala majandusaktiivsusele oleks piiratud. Esimene alternatiivne stsenaarium on koostatud nii, et BVARi mudeliga kindlaks määratud, Donald Trumpi esimesel valitsusajal vallandunud üleilmseid tarneahelašokke on rakendatud põhistsenaariumile (vt joonis 19, kollased tulbad). Teises alternatiivses stsenaariumis on modelleeritud tõsised tarneahela häired, mis sarnanevad COVID-19 pandeemia aegsete šokkidega (vt joonis 19, sinised tulbad). Tegu on äärmusliku eeldusega, sest praegu hinnatakse sellise šoki tõenäosust väga väikeseks.

Joonis 19

GSCPI indeksile avalduvate šokkide jaotus komponentideks, põhistsenaarium ja alternatiivsed stsenaariumid

(indeks, osakaalud)

Esimese alternatiivse stsenaariumi korral on makromajanduslik mõju euroalale minimaalne, kuid teise alternatiivse stsenaariumi korral, kus tarneahelate häired on äärmuslikumad, on mõju ulatuslik nagu pandeemia ajal. Vaatleme kõigepealt EKP-BASE mudeliga simuleeritud täielikult toimivate tootmisvõrgustikega majanduse tulemusi stsenaariumis, kus tarneraskused sarnanevad Donald Trumpi esimesel valitsusajal ilmnenud tarneraskustega. Sellisel juhul tekiks vaid minimaalne inflatsioonisurve ja ÜTHI-inflatsioon oleks 2027. aastal alla 0,1 protsendipunkti (vt joonis 20, graafik b, sinised tulbad). Stsenaariumi korral, kus šokid sarnanevad pandeemiaaegsete šokkidega, oleks inflatsioonimõju märgatavam. Sellisel juhul oleks ÜTHI-inflatsiooni tase 2027. aastal kuni 0,15 protsendipunkti võrra kõrgem (vt joonis 20, graafik b, sinised tulbad). Mõlemas tundlikkusanalüüsis on mõju reaalsele SKP-le ebaoluline või kergelt positiivne, kajastades muutumatute intressimäärade eeldust, mis põhjustab kiirema inflatsiooni tõttu reaalintressimäärade languse, mis elavdaks majandusaktiivsust (vt joonis 20, graafik a, sinised tulbad). Analüüsi laiendatakse, kasutades mitut riiki ja mitut sektorit hõlmavat mudelit, milles võetakse arvesse sisendi ja väljundi vahelisi seoseid ning lisaks tarneahelate ummistustele ka häireid teiste piirkondade tootmisvõrgustikes. See eeldus vähendab asendatavust tootmisahelates ja tooks kaasa märgatavama mõju (vt joonis 20, kollased tulbad). Sellisel juhul võib inflatsioonimäär põhiprognoosiga võrreldes olla 2027. aastal Donald Trumpi esimese valitsusaja stsenaariumis kuni 0,1 protsendipunkti võrra kõrgem ja äärmuslikumas, pandeemia ajaga võrreldavas stsenaariumis peaaegu 0,25 protsendipunkti võrra kõrgem ning SKP kasv oleks mõnevõrra pärsitud.^[19]

Joonis 20

Tarneahelate kitsaskohtade alternatiivsete arengusuundade mõju toodangule ja inflatsioonile ning võrgustike mõju

a) SKP reaalkasv

(protsendipunktides)

b) ÜTHI-inflatsioon

(protsendipunktides)