PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos,
Frankfurt Maini ääres, 10. september 2020

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis.

Juulis toimunud nõukogu eelmise rahapoliitikaistungi järel saadud teave annab märku majandustegevuse ulatuslikust taastumisest üldjoontes kooskõlas varasemate ootustega, ehkki aktiivsuse tase jääb COVID-19 pandeemia eelsest näitajast tunduvalt allapoole. Töötleva tööstuse sektoris on aktiivsus veelgi hoogustunud, teenindussektoris aga viimasel ajal mõnevõrra aeglustunud. Kuna taastumise ulatus sõltub jätkuvalt suuresti pandeemia edasisest arengust ja piiramismeetmete tõhususest, on sellega endiselt seotud märkimisväärne ebakindlus. Euroala sisenõudlus on oma madalalt tasemelt märgatavalt kerkinud, ehkki majandusväljavaatega seotud suur ebakindlus pärsib edaspidigi tarbimiskulutusi ja ettevõtete investeeringuid. Koguinflatsiooni pidurdavad madalamad energiahinnad ja nõrk hinnasurve tagasihoidliku nõudluse ja tööturul valitseva märkimisväärse loiduse keskkonnas.

Seda silmas pidades on jätkuvalt vaja küllaldasi rahapoliitilisi stiimuleid, et toetada majanduse elavnemist ja kaitsta keskpika aja jooksul hinnastabiilsust. Seepärast otsustas EKP nõukogu veel kord kinnitada oma rahapoliitika toetavat kurssi.

Nõukogu otsustas jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Eeldame, et need püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsiooniväljavaade on jõuliselt lähenenud tasemele, mis on ettevaateperioodil 2%st allpool, ent sellele piisavalt lähedal, ning see lähenemine kajastub järjepidevalt alusinflatsiooni arengus.

Nõukogu jätkab oste pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames, mille kogumaht on 1350 miljardit eurot. Need ostud aitavad leevendada rahapoliitika üldist kurssi ja seeläbi tasakaalustada pandeemiaolukorrast tingitud langusmõju inflatsiooni prognoositavale arengule. Varaoste jätkatakse aja jooksul paindlikul viisil erinevate varaklasside ja riikide lõikes. See võimaldab EKP-l tõhusalt ära hoida riske, mis takistavad rahapoliitika mõju sujuvat ülekandumist. EKP nõukogu teeb selle varaostukava raames netovaraoste vähemalt kuni 2021. aasta juuni lõpuni ning igal juhul niikaua, kuni koroonaviiruse levikust tingitud kriisiolukord on tema hinnangul möödas. Nõukogu reinvesteerib erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni 2022. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.

EKP varaostukava raames tehtavaid netovaraoste jätkatakse igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses; samuti tehakse kuni aasta lõpuni täiendavaid netovaraoste 120 miljardi euro ulatuses. Nõukogu eeldab jätkuvalt, et varaostukava raames tehakse igakuiseid netovaraoste seni, kuni see on vajalik baasintressimäärade toetava mõju tugevdamiseks. Varaostud lõpetatakse vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma. Nõukogu kavatseb jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

EKP nõukogu jätkab ka küllaldase likviidsuse pakkumist oma refinantseerimisoperatsioonide kaudu. Suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kolmanda seeria (TLTRO-III) hiljutisima operatsiooni raames on rahalisi vahendeid kasutatud väga ulatuslikult, mis toetab pankade laenuandmist ettevõtetele ja kodumajapidamistele.

Rahapoliitikameetmed, mida oleme võtnud alates märtsi algusest, toetavad märkimisväärselt euroala majanduse elavnemist ja hinnastabiilsuse kaitset keskpika aja jooksul. Eelkõige parandavad need meetmed majanduse likviidsus- ja rahastamistingimusi, aitavad säilitada laenuvooge kodumajapidamistele ja ettevõtetele ning soodsaid rahastamistingimusi kõigi sektorite ja riikide jaoks. Samal ajal hindab EKP nõukogu praeguse suure ebakindluse keskkonnas hoolikalt kättesaadavat teavet, sealhulgas vahetuskursi arengut, ning jälgib selle mõju inflatsiooni keskpikale väljavaatele. EKP nõukogu on jätkuvalt valmis kohandama vajadust mööda kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni pidev lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile kooskõlas nõukogu võetud kohustusega tagada sümmeetria.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala SKP reaalkasv aeglustus 2020. aasta teises kvartalis eelnenuga võrreldes 11,8%. Saadud teave ja küsitlusandmed näitavad euroala majanduse jätkuvat elavnemist ja viitavad SKP reaalkasvu jõulisele taastumisele kolmandas kvartalis. Lisaks hoogsale elavnemisele tööstus- ja teenindussektoris on märke ka tarbimise olulisest taastumisest. Töötleva tööstuse sektoriga võrreldes on kasvutempo teenindussektoris viimasel ajal aeglustunud. Seda näitavad ka augustikuised küsitlusandmed. Koroonaviirusesse nakatunute arvu tõus suvekuudel avaldab lühiajalisele väljavaatele ebasoodsat järelmõju. Majanduse edasine jätkusuutlik taastumine sõltub endiselt suuresti pandeemia arengust ja piiramismeetmete tõhususest. Ehkki pandeemia arenguga seotud ebakindlus pärsib tõenäoliselt nii tööturu kui ka tarbimise ja investeeringute elavnemise ulatust, peaksid euroala majandust toetama soodsad rahastamistingimused, ekspansiivne eelarvepoliitiline kurss ning üleilmse aktiivsuse ja nõudluse suurenemine.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka EKP ekspertide 2020. aasta septembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta. Selle kohaselt on SKP aastane reaalkasv 2020. aastal –8,0%, 2021. aastal 5,0% ja 2022. aastal 3,2%. Eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni makromajandusliku ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu 2020. aasta prognoosi korrigeeritud ülespoole ning 2021. ja 2022. aasta prognoosid jäävad valdavalt samaks.

Kuna selle väljavaatega on praegu seotud tavatult suur ebakindlus, sisaldab ettevaade kahte alternatiivset stsenaariumit, mis avaldatakse pärast pressikonverentsi lõppu EKP veebilehel. Kokkuvõttes leitakse, et euroala majanduskasvu väljavaadet mõjutavad jätkuvalt langusriskid. See hinnang kajastab suurel määral asjaolu, et pandeemia majandus- ja finantsmõju ulatus on endiselt ebaselge.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2020. aasta augustis –0,2% võrreldes 0,4%ga juulis. Võttes arvesse nafta praegusi hindu ja futuurihindu ning käibemaksumäära ajutist alandamist Saksamaal, peaks koguinflatsioon püsima lähikuudel negatiivne ja muutuma 2021. aasta alguses taas positiivseks. Hinnasurve peaks jääma lähiajal tagasihoidlikuks. Selle põhjuseks on loid nõudlus, väiksem palgasurve ja euro vahetuskursi tõus, ehkki samal ajal kaasneb tarnehäiretega teatav hinnatõususurve. Keskpikas perspektiivis avaldab inflatsioonile tõususurvet nõudluse elavnemine, millele aitab kaasa toetav raha- ja eelarvepoliitika. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste turupõhised näitajad on naasnud pandeemiaeelsele tasemele, kuid püsivad endiselt väga tagasihoidlikud, samal ajal kui küsitluspõhised näitajad on samuti jätkuvalt madalad.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka EKP ekspertide 2020. aasta septembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt on aastane inflatsioon 2020. aastal 0,3%, 2021. aastal 1,0% ja 2022. aastal 1,3%. Eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni makromajandusliku ettevaatega võrreldes jäävad inflatsiooni 2020. ja 2022. aasta prognoosid samaks ning 2021. aasta prognoosi on korrigeeritud ülespoole. Muutumatuna püsiv 2022. aasta prognoos kätkeb inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) ülespoole korrigeerimist (osaliselt raha- ja eelarvepoliitikameetmete positiivse toime tulemusel), mille mõju on suuresti nullinud energiahindade korrigeeritud prognoos.

Monetaaranalüüsi andmed näitavad, et laia rahapakkumise (M3) kasv elavnes jätkuvalt, kiirenedes 2020. aasta juuni 9,2%-lt juulis 10,2%-le. Rahapakkumise jõuline kasv kajastab laenuandmist ja käimasolevaid varaoste eurosüsteemis, aga ka ettevaatuskaalutlusi, mis süvendavad likviidsuse suuremat eelistamist raha hoidvas sektoris. Sellises keskkonnas on laia rahapakkumise kasvu peamiseks tõukejõuks endiselt likviidseima raha ehk kitsa rahaagregaadi M1 areng.

Koroonaviiruse leviku majanduslik mõju kujundas jätkuvalt ka erasektorile antavate laenude suundumusi. Pärast jõulist hoogustumist pandeemia esimestel kuudel püsis mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv juulis üldjoontes stabiilsena 7,0% tasemel võrreldes 7,1%ga juunis. Ettevõtetele antavate laenude kiire kasv kajastab jätkuvalt ettevõtete suuremat likviidsusvajadust jooksvate kulude ja käibekapitali rahastamiseks ning likviidsuspuhvrite suurendamiseks, ehkki majandustegevuse hoogustumise tulemusel on ettevõtete tulud veidi elavnenud. Ka kodumajapidamistele antud laenude aastakasv püsis juulis muutumatult 3,0% tasemel. See näitaja on olnud sama alates 2020. aasta aprillist. Erasektorile laenuandmise kasvu hoogustavad jätkuvalt varasemaga võrreldes väga madalad pangalaenude intressimäärad.

Koos riikide valitsuste ja Euroopa institutsioonide võetud meetmetega toetavad EKP rahapoliitikameetmed edaspidigi juurdepääsu rahastamisele, sealhulgas pandeemiast enim mõjutatud osapoolte jaoks.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et tagada inflatsioonimäärade jõuline lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Euroala majanduse järsku langust silmas pidades on eelarvepoliitikas jätkuvalt väga tähtis rakendada nõudlikku ja kooskõlastatud eelarvepoliitilist kurssi. Pandeemia mõjude ohjeldamiseks võetavad eelarvemeetmed peaksid olema võimalikult konkreetselt suunatud ja ajutist laadi. Sellega seoses pakuvad olulist rahastamistuge Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud kolm turvavõrgustikku, mis on mõeldud töötajate, ettevõtete ja riikide toetamiseks kogusummas 540 miljardit eurot. Samuti väljendab EKP nõukogu suurt heameelt Euroopa Liidu taasterahastu üle suurusega 750 miljardit eurot, millega saab märkimisväärselt toetada pandeemiast enim räsitud piirkondi ja sektoreid, tugevdada ühtset turgu ning edendada püsivat ja edukat elavnemist.

Täieliku potentsiaali saavutamiseks peab pakett kindlalt tuginema usaldusväärsele struktuuripoliitikale, mis töötatakse välja ja mida rakendatakse riiklikul tasandil. Hästi kavandatud struktuuripoliitika võib aidata kaasa kiiremale, jõulisemale ja ühtlasemale kriisiolukorrast väljumisele ning toetada seeläbi rahapoliitika tulemuslikkust euroalal. Eesmärgipärane struktuuripoliitika on eriti oluline meie majanduse värskendamiseks, keskendudes investeeringute hoogustamisele sellistes esmatähtsates valdkondades nagu rohe- ja digipööre.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.