Mis on viiteintressimäärad?
11. juuli 2019 (ajakohastatud 13. septembril 2024)
Mis on viiteintressimäärad?
Viiteintressimäärad (ehk võrdlusmäärad või viitemäärad) on intressimäärad, mida korrapäraselt ajakohastatakse ja mis tehakse üldsusele kättesaadavaks. Neid kasutatakse võrdlusalusena erinevates finantslepingutes, näiteks hüpoteeklaenude, arvelduslaenude ja muude keerukamate finantstehingute puhul.
Viiteintressimäärasid arvutab sõltumatu asutus ja enamasti kajastavad need laenukulu erinevatel turgudel. Näiteks võivad need kajastada pankadevaheliste laenude hinda. Samuti võivad need kajastada kulu, mida pangad peavad kandma, et hankida rahastamisvahendeid muudest allikatest, näiteks pensionifondidest, kindlustusseltsidest ja rahaturufondidest.
Seega on viiteintressimääradel otsustav tähtsus nii finants- ja pangandussüsteemis kui ka majanduses tervikuna. Mis teeb siis viiteintressimäärad nii oluliseks ja miks neid reformiti?
Milles seisneb viiteintressimäärade olulisus?
Viiteintressimäärasid kasutatakse ulatuslikult kogu majanduses
Neid kasutavad laialdaselt nii eraisikud kui ka organisatsioonid kogu majandussüsteemis.
Pangad kasutavad neid eraisikutele või ettevõtetele laenude andmisel.
Näiteks võib pank anda ettevõttele laenu kokkulepitud intressimääraga, milleks on konkreetne viiteintressimäär pluss 2%, see tähendab, et ettevõte maksab kehtivast viiteintressimäärast 2% suuremat intressi. Viiteintressimäära tõustes laenukulu suureneb ja selle langedes laenukulu väheneb. Sellisel juhul on viiteintressimäär kõigi osapoolte jaoks usaldusväärne, sõltumatu ja suhteliselt lihtne võrdlusalus.
Ettevõtted, pangad ja teised organisatsioonid kasutavad viiteintressimäärasid ka oma bilansis kajastuvate kirjete väärtuse hindamiseks. Teisisõnu on nende määrade abil hõlpsam hinnata ettevõtte (täpsemalt ettevõttele kuuluva finantsvara) lõplikku väärtust.
Viiteintressimäärasid kasutatakse ka keerukamates finantstehingutes, nagu muutuva intressimääraga väärtpaberite emiteerimisel, optsioonides, forvardlepingutes ja vahetustehingutes.
Selle näide on intressimäära vahetustehing, mis väga üldiselt võttes on tehing kahe osapoole vahel, kus mõlemad osapooled nõustuvad katma teineteise intressimaksed. Selliste vahetustehingute puhul võidakse vähemalt ühe vahetatava intressimäära kehtestamisel kasutada viiteintressimäära. See loob läbipaistva keskkonna, soodustab teataval määral standarditud lepingute kasutamist ja lihtsustab kokkuvõttes läbirääkimisi kõigi osapoolte jaoks.
Viiteintressimäärasid kasutatakse muu hulgas selleks, et arvutada arvelduskrediidi limiidi ületamisega kaasnevaid trahve rahakontode puhul ja teatavatelt jaehoiustelt makstavaid intresse ning kokku leppida eluaseme hüpoteeklaenude ja jaelaenude intressimäärad.
Viiteintressimäärad aitavad keskpankadel täita neile antud ülesandeid
Viiteintressimäärasid kasutavad oma töös ka keskpangad. EKP kasutab neid näiteks hinnastabiilsuse säilitamiseks euroalal.
Kui viiteintressimäär kajastab õigesti intressimäärasid, millega pangad annavad ja võtavad laene, aitab see paremini mõista finantsturgude toimimist ja hinnata raha kättesaadavust euroalal. Neid andmeid võetakse arvesse rahapoliitiliste otsuste tegemisel: kui on teada, milline on pankade juurdepääs rahastamisele, saab hinnata nende valmisolekut anda laene ettevõtetele ja eraisikutele. Kokkuvõttes mõjutab see kõik hindade taset.
Ühtlasi saab viiteintressimäärade abil jälgida EKP rahapoliitiliste otsuste praktilist mõju. Kui EKP otsustab tõsta või langetada baasintressimäärasid, on nende otsuste mõju nähtav euro viiteintressimäärade muutustes.
Miks viiteintressimäärasid reformiti ja mida see täpsemalt hõlmas?
Viiteintressimäärad on kasulikud seni, kuni neid peetakse usaldusväärseks ja erapooletuks. Ideaalis tuleks need arvutada läbipaistval viisil ja need peaksid olema üldsusele hõlpsalt kättesaadavad. Kui leping põhineb usaldusväärsel viiteintressimääral, ei saa ükski lepingu osapool kokkulepitud intressimäära mõjutada. Seega tagab usaldusväärne viiteintressimäär, et lepingu väärtus püsib erapooletu ja vaieldamatu.
Viiteintressimäärade majanduslikku olulisust silmas pidades on tähtis, et nende usaldusväärsus oleks tagatud selge juhtimisstruktuuri ja läbipaistva metoodika abil.
Seda silmas pidades on Euroopa viiteintressimäärasid viimastel aastatel märkimisväärselt ümber kujundatud. Reformiprotsess oli suuresti ajendatud võrdlusaluseid käsitlevast ELi määrusest, mis avaldati 2016. aastal ja jõustus 2018. aasta jaanuaris.
| €STR | Euro lühiajaline intressimäär (€STR) kajastab euroalal asuvate pankade euro tagatiseta üleöölaenude kulusid hulgiturul. Euro lühiajaline intressimäär avaldatakse iga TARGET2 tööpäeva kohta tehingute alusel, mis on teostatud ja arveldatud eelmisel TARGET2 tööpäeval (aruandluspäev „T”) tähtajaga T+1 sõltumatult, kajastades seega objektiivselt turuintressimäära. €STR asendas EONIA, mis oli euro üleöö intressimäär ja mida arvutas EKP Euroopa Rahaturgude Instituudi (EMMI) nimel. Selle aluseks oli riskivabade intressimääradega tegeleva erasektori esindajate töörühma soovitus turuosalistele võtta EONIA asemel järk-järgult kasutusele euro uus lühiajaline intressimäär, mida EKP avaldab alates 2. oktoobrist 2019. EONIA avaldamine lõpetati 3. jaanuaril 2022. |
| EURIBOR | EURIBOR on tagatiseta turu intressimäär, mis arvutatakse eri tähtaegade kohta (üks nädal ning üks, kolm, kuus ja kaksteist kuud). Seda haldab Euroopa Rahaturgude Instituut (EMMI). Vastavuse tagamiseks võrdlusaluseid käsitleva ELi määrusega on EMMI täpsustanud EURIBORi määratlust: see on intressimäär, millega endistes ja praegustes ELi ja Euroopa Vabakaubandusühenduse (EFTA) riikides asuvad pangad saavad hankida rahalisi vahendeid euro tagatiseta hulgiturult. EURIBORi arvutamisel kasutati nn hübriidmetoodikat. Selle meetodi kohaselt kasutatakse võimalikult suurel määral kõlblikke tagamata turutehinguid, kasutades samal ajal ka mudelipõhiseid hinnanguid, mis põhinevad eurodes tagamata rahaturuga tihedalt seotud erinevate turgude tehingutel, kui kõlblikud tehingud ei ole kättesaadavad. |
2017. aastal otsustas EKP välja töötada euro lühiajalise intressimäära (€STR), mis peaks toimima kaitsemeetmena, kui erasektor ei suuda toetada oma üleööturu intressimäära EONIAt. Uus viiteintressimäär on kättesaadav alates 2. oktoobrist 2019.
Turult saadud tagasisidet arvesse võttes esitas riskivabade intressimääradega tegelev erasektori esindajate töörühm 2018. aastal soovituse võtta EONIA asemel kasutusele €STR.
Viiteintressimäär €STR
€STR peaks kajastama panga kulu, kui ta võtab tagatist andmata üleöölaenu (nn tagatiseta laenu) erinevatelt finantsturu vastaspooltelt. Need vastaspooled võivad olla pangad, rahaturufondid, investeerimisfondid, pensionifondid või muud finantsturul tegutsejad, sealhulgas keskpangad.
€STR on seega laiema ulatusega kui EONIA, mis hõlmas ainult pankadevahelisi tehinguid. Lisaks esitab €STRi arvutamiseks EKP-le tegelike tehingute andmeid suurem hulk panku kui EONIA puhul. See kaitseb manipuleerimise eest ning aitab tagada, et €STR peegeldab usaldusväärselt hinda, millega võetakse tagatiseta laene kogu euroalal.
Lisateabe saamiseks vt 2018. aasta juunis avaldatud euro lühiajalise intressimäära (€STR) metoodika ja põhimõtted. Vt ka teemakohased küsimused ja vastused.