Euroala tarbijate maksekäitumine on vähehaaval muutunud

2. detsember 2020

• Tarbijate füüsilistes jaemaksetes on sularaha endiselt kõige levinum maksevahend, kuid selle kasutamine väheneb aegamisi.
• Kaardimaksete puhul eelistatakse üha rohkem viipemakseid.
• Maksealaste hoiakute uuring näitab, et COVID-19 pandeemia ajal on sagenenud sularahata arveldamine.

Euroala tarbijate eelistus füüsiliste jaemaksete tegemisel kaldub vähehaaval kaardimaksete poole, ehkki 2019. aasta lõpus oli sularaha jätkuvalt kõige levinum maksevahend, nagu näitavad Euroopa Keskpanga (EKP) täna avaldatud andmed.

2019. aastal tasusid euroala täisealised tarbijad sularahas 73% kõigist omavahelistest arveldustest ja müügikohtades tehtud maksetest. Need tehingud moodustasid 48% kõigi tehingute koguväärtusest. EKP varasemas uuringus, mis tehti 2016. aastal, oli see näitaja 79% (54% tehingute koguväärtusest).

Kaardimaksete osatähtsus füüsiliste jaeostude tegemisel suurenes nende kolme aasta jooksul 19%-lt 24%-le ehk 5 protsendipunkti võrra (41% tehingute koguväärtusest). 2019. aastal tehti peaaegu neli kaardimakset kümnest, kasutades kontaktivaba tehnoloogiat.

Internetiostudes kasutasid euroala täisealised tarbijad peamiselt kaardimakseid (49% tehingutest) ning üks neljast tehingust tehti e-makselahenduse abil. Arvete tasumisel tehti üks makse neljast otsekorraldusega ja kaks makset kümnest kreeditkorraldusega.

Selleks et paremini mõista praeguse pandeemia võimalikku mõju tarbijate maksekäitumisele, tegi EKP oma 2019. aasta uuringule lisaks 2020. aasta juulis täiendava küsitluse. Kümnest vastajast neli märkisid, et pandeemia algusest saati on nad hakanud sularaha harvem kasutama. Ehkki enamik sel viisil vastanutest pidas tõenäoliseks, et see eelistus säilib ka pärast pandeemia lõppu, on selle pikaajaline mõju maksekäitumisele siiski veel teadmata.

„Tarbijate vabadus valida endale sobiv makseviis on meie jaoks väga oluline. Seega on meie eesmärk tagada kõikjal euroalal juurdepääs sularahale ja võimalus maksta sularahas. Samal ajal edendame uuenduslikke digimakseid, valmistudes muu hulgas digitaalse euro võimalikuks kasutuselevõtuks,” märkis EKP juhatuse liige Fabio Panetta.

Täna avaldatud andmed aitavad EKP-l ja euroala riikide keskpankadel paremini mõista tarbijanõudlust ja turusuundumusi ning viia ellu euroala jaemaksete ja sularahastrateegiat. Selleks edendatakse konkurentsivõimelisi, uuenduslikke ja usaldusväärseid üleeuroopalisi turulahendusi. Samuti tehakse kõik selleks, et tagada euroala riikides ka edaspidi juurdepääs sularahale ja võimalus maksta sularahas.

Meediakanalite küsimustele vastab Esther Tejedor (tel: +49 69 1344 95596).

Märkus.