20.6.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 204/3

a)

austama EKP ühiseid väärtusi ja tegutsema ametialaselt ja eraelus viisil, mis vastab EKP kui Euroopa institutsiooni olemusele;

b)

täitma oma kohustusi tõsiselt ja ausalt, järgimata omakasu või riigi huvisid;

c)

vältima olukordi, millest võiks tuleneda huvide konflikt või mis võiks sellisena paista, k.a hilisemast töötegevusest tulenevad juhud;

d)

kohaldama ametialase eetika kõrget standardit ning tegutsema lojaalselt liidu ja EKP suhtes;

e)

järgima EKP reegleid isiklike finantstehingute kohta;

f)

järgima EKP „Väärikus töökohal” põhimõtteid.

a)

igakuine hüvitis järgmises suuruses:

b)

leibkonna ja lapse toetused;

c)

kindlustus EKP ravikindlustuse ja õnnetusjuhtumikindlustuse alusel.

a)

austama EKP ühiseid väärtusi ja tegutsema ametialaselt ja eraelus viisil, mis vastab EKP kui Euroopa institutsiooni olemusele;

b)

täitma oma kohustusi tõsiselt ja ausalt, järgimata omakasu või riigi huvisid;

c)

vältima olukordi, millest võiks tuleneda huvide konflikt või mis võiks sellisena paista, k.a hilisemast töötegevusest tulenevad juhud;

d)

kohaldama ametialase eetika kõrget standardit ning tegutsema lojaalselt liidu ja EKP suhtes;

e)

järgima EKP reegleid isiklike finantstehingute kohta;

f)

järgima EKP „Väärikus töökohal” põhimõtteid.

a)

igakuine hüvitis järgmises suuruses:

b)

kindlustus EKP ravikindlustuse ja õnnetusjuhtumikindlustuse alusel.

0.1.1.

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli alusel EKP töötajatele kuuluvad eesõigused ja puutumatus on omistatud ainuüksi EKP huvides. Need eesõigused ja puutumatus ei vabasta töötajaid mitte mingil juhul oma isiklike kohustuste täitmisest või kehtivate seaduste ja politsei korralduste järgimisest. Vaidlusest eesõiguste ja puutumatuse üle peavad asjaomased töötajad viivitamata teavitama EKP juhatust.

0.1.2.

Töötajad, kes on töölähetuses teisest organisatsioonist või asutusest või puhkusel, et töötada EKPs EKP töölepingu alusel, kuuluvad EKP töötajate hulka ja neil on samad kohustused ja õigused nagu teistel töötajatel ning nad peavad täitma oma ametialaseid kohustusi eranditult EKP huvides.

0.2.1.1.

Ametialaste kohustuste täitmisel peavad töötajad vältima huvide konflikti.

0.2.1.2.

Huvide konflikt esineb juhul, kui töötajatel esinevad isiklikud huvid, mis võivad mõjutada või näivad mõjutavat tema ametialaste kohustuste täitmise sõltumatust ja objektiivsust. Isiklik huvi tähendab töötajate, nende pereliikmete, muude sugulaste või sõprade ja lähedaste tuttavate ringi mis tahes rahalist või mitterahalist hüve või selle võimalust.

0.2.1.3.

Kui töötaja saab teada huvide konfliktist oma ametialaste kohustuste täitmisel, peab ta viivitamata teavitama oma tasandijuhti. Tasandijuht võib võtta sobivad meetmed huvide konflikti vältimiseks pärast õigusjärelevalve ja juhtimise osakonnaga konsulteerimist. Kui huvide konflikti ei ole võimalik lahendada või pehmendada muul viisil, võib tasandijuht töötaja konkreetses asjas vastutusest vabastada. Kui huvide konflikt on seotud hankemenetlusega, teavitab tasandijuht keskset hangete osakonda või hankekomiteed, kes seejärel otsustab milliseid meetmeid rakendada.

0.2.1.4.

Enne kandidaadi ametisse nimetamist hindab EKP kooskõlas kandidaatide valiku ja ametisse nimetamise eeskirjadega kas huvide konflikt võib esineda tulenevalt kandidaadi eelmisest töötegevusest või lähedasest isiklikust suhtest töötajatega, EKP juhatusega või EKP muude sisestruktuuride liikmetega. Kui valikukomitee või ametisse nimetamise ettepaneku eest vastutav juht tuvastab huvide konflikti, tuleb konsulteerida õigusjärelevalve ja juhtimise osakonnaga.

0.2.2.1.

Töötajad ei tohi endale ega muudele isikutele nõuda ega vastu võtta mis tahes hüve, mis on mis tahes viisil seotud EKPs töötamisega.

0.2.2.2.

Hüve määratletakse kui rahaline või mitterahaline kingitus, võõrustamine või muu kasu, mis objektiivselt parandab saaja või mis tahes muu isiku rahalist, õiguslikku või isiklikku olukorda, millele saajal puudub juriidiline õigus. Hüveks ei loeta vähest võõrustamist töökoosolekuga seoses. Hüve loetakse seotuks saaja töötamisega EKPs, kui seda pakutakse saaja EKP ametikoha tõttu ja mitte isiklikul alusel.

0.2.2.3.

Erandina artiklist 0.2.2.1 ja tingimusel, et see ei ole sage ega pärine samast allikast, on lubatav järgmine:

0.2.2.4.

Töötajad peavad ilma ebakohase viivituseta registreerima õigusjärelevalve ja juhtimise osakonnas järgmise:

Töötajad annavad EKP-le üle mis tahes kingitused, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 0.2.2.3 punktiga. Need kingitused muutuvad EKP omandiks.

0.2.2.5.

Hüve vastuvõtmine ei tohi mingil juhul kahjustada või mõjutada töötaja tegevuse objektiivsust ja vabadust.

0.2.6.1.

Töötajad peavad saama kirjaliku loa enne, kui nad alustavad EKP välist tegevust, mis on ametialase olemusega või mis muul viisil ületab mõistliku arusaamise vabaaja tegevusest.

Personali, eelarve ja organisatsiooni peadirektor või asendaja annavad loa pärast õigusjärelevalve ja juhtimise osakonnaga ning tasandijuhiga/tasandijuhtidega konsulteerimist, kui see väline tegevus ei kahjusta mingil viisil töötaja ametialaste kohustuste täitmist EKP huvides ja ei kujuta endast huvide konflikti allikat.

Luba antakse kuni viieks aastaks.

0.2.6.2.

Erandina artiklist 0.2.6.1 ei ole luba vajalik järgmise EKP välise tegevuse jaoks:

0.2.6.3.

Ilma et see mõjutaks artikleid 0.2.6.1 ja 0.2.6.2 eespool, võivad töötajad tegutseda poliitikas ja ametiühingutes; seejuures ei tohi kasutada oma positsiooni EKPs ja tuleb selgelt väljendada, et isiklik seisukoht ei pruugi olla EKP seisukoht.

0.2.6.4.

Töötajad, kes kavatsevad kandideerida või kes on valitud või määratud riigiametisse, peavad teavitama personali, eelarve ja organisatsiooni peadirektorit või tema asendajat, kes otsustab pärast õigusjärelevalve ja juhtimise osakonnaga konsulteerimist, võttes arvesse töökohaga seotud huve ning riigiameti tähtsust, kaasnevaid kohustusi ning sellest tegevusest tulenevat tasu ja kulude hüvitamist, kas asjaomane töötaja:

Juhul kui töötajalt nõutakse isiklikel põhjustel puhkuse võtmist või tal lubatakse ametialaseid kohustusi täita osalise tööajaga, vastab selle puhkuse või osalise tööajaga töötamise kestus töötaja töölepingu kestusele.

0.2.6.5.

Töötajad peavad tegelema EKP välise tööga väljaspool tööaega. Erandkorras võib personali, eelarve ja organisatsiooni peadirektor teha sellest reeglist erandeid.

0.2.6.6.

Personali, eelarve ja organisatsiooni peadirektor või asendaja võivad mis tahes ajal, ka pärast loa andmist, pärast õigusjärelevalve ja juhtimise osakonnaga konsulteerimist ning töötaja ärakuulamist, nõuda töötajalt EKP välise tegevuse lõpetamist, mis võiks mis tahes viisil kahjustada töötaja ametialaste kohustuste täitmist EKP huvides või kujutada endast huvide konflikti allikat. Vajaduse korral antakse töötajale mõistlik ajavahemik välise tegevuse lõpetamiseks, v.a juhul, kui tegevuse viivitamata lõpetamine on vajalik töösuhte huvides.

0.2.8.1.

Edaspidise töötegevusega seotud läbirääkimistel peavad töötajad käituma usaldusväärselt ja diskreetselt. Nad teavitavad õigusjärelevalve ja juhtimise osakonda töötegevuse olemusest, milleks võiks tuleneda huvide konflikt töötaja ametialaste kohustustega. Huvide konflikti korral teavitab ja nõustab õigusjärelevalve ja juhtimise osakond tasandijuhti kohaste meetmete osas, mida võtta huvide konflikti pehmendamiseks, sh töötaja vabastamine vastutusest konkreetses asjas.

0.2.8.2.

Praegused ja endised töötajad teavitavad õigusjärelevalve ja juhtimise osakonda enne töötegevuse aktsepteerimist järgmistel teatamistähtaegadel:

0.2.8.3.

Järgmiste töötajate suhtes kohaldatakse töölepingute vaheperioodi:

0.2.8.4.

Kui kavandatud uue töötegevuse suhtes kohaldatakse kahte erinevat töölepingute vaheperiood, tuleb kohaldada pikemat.

0.2.8.5.

Töötajate puhul, kelle EKPs töötamise aeg ei ületa nelja aastat, ei ületa artiklites 0.2.8.2 ja 0.2.8.3 sätestatud teatamiskohustus ja töölepingute vaheperiood nende EKPga töölepingu kestust.

0.2.8.6.

Töötaja taotluse korral võib EKP juhatus erandkorras artiklis 0.2.8.3 sätestatud töölepingute vaheperioodi kõrvale jätta või seda lühendada, kui konkreetsed asjaolud välistavad hilisemast töötegevusest tuleneva huvide konflikti. Töötaja peab esitama põhjendatud taotluse koos tõendavate asjaoludega õigusjärelevalve ja juhtimise osakonnale, et EKP juhatus teeks otsuse mõistliku aja jooksul.

0.2.8.7.

Juhul kui kohaldada tuleb töölepingute vaheperioodi artikli 0.2.8.3 lõike a punkti 1 alapunktis i, võib EKP juhatus erandkorras ja õigusjärelevalve ja juhtimise osakonna ettepanekul pikendada töölepingute vaheperioodi kuni kahe aastani, kui huvide konflikt kestab.

0.3.2.1.

Suhetes huvirühmadega peavad töötajad silmas pidama EKP sõltumatust, head nime ja ametisaladuse hoidmise vajadust. Oma ametialaste kohustuse täitmisel ei taotle töötajad ega saa juhiseid mis tahes valitsuselt, ametiasutuselt, organisatsioonilt või EKP väliselt isikult. Töötajad peavad oma tasandijuhile teatama kolmanda isiku mis tahes katsest mõjutada EKPd selle ülesannete täitmisel.

Seisukohtade väljendamisel küsimustes, milles EKP seisukoht on veel lahtine, peavad töötajad selgelt teatama, et nende isiklikud seisukohad ei pruugi ühtida EKPga.

0.3.2.2.

Töötajad peavad tagama, et nad on valdavalt oma kontaktisikutele muudes Euroopa institutsioonides, asutustes, ametkondades ja rahvusvahelistes organisatsioonides kättesaadavad; nad peavad andma vastuseid ja planeerima oma aega õigeaegseks reageerimiseks.

Töötajad peavad suhtlema kolleegidega Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) keskpankadest ja riiklikest pädevatest asutustest, kes osalevad ühtses järelevalvemehhanismis, tihedas koostöös, võttes arvesse oma kohustusi EKP ees ja EKP erapooletut rolli EKPSis.

0.3.2.3.

Töötajad peavad olema ettevaatlikud oma suhetes huvirühmade ja meediaga. Töötajad edastavad kõik üldsuse või meedia poolt esitatud teabenõuded avalike suhete ja keeleteenuste direktoraadile kooskõlas kutsetegevuse käsiraamatus sätestatud nõuetega. Töötajad edastavad kõik üldsuse või meedia poolt esitatud taotlused saada juurdepääsu EKP dokumentidele sekretariaadi peadirektoraadile kooskõlas kutsetegevuse käsiraamatus sätestatud nõuetega.

0.3.2.4.

Töötajad, kes kavatsevad esineda majavälistel konverentsidel või seminaridel või kaaluvad kaasautorlust majavälistes väljaannetes, peavad taotlema eelnevalt luba kooskõlas kutsetegevuse käsiraamatuga ja järgivad selle asjaomaseid sätteid.

0.3.2.5.

Artikleid 0.3.2.3 ja 0.3.2.4 ei kohaldata töötajate esindajate kohta nende pädevuses olevates küsimustes. Töötajate esindajad võivad õigeaegselt avalike suhete peadirektoraadile ette teatada mis tahes kontaktidest meediaga, kõnedest või majavälistest väljaannetest. Kõikidel juhtudel jääb kehtima nende lojaalsus- ja ametisaladuse kohustus.

0.3.3.1.

Töötajad peavad järgima oma juhtide juhiseid ja kohaldatavat aruandlusalluvust. Kui töötaja leiab, et talle antud juhis erineb tavapärasest, peab ta teatama oma tasandijuhile oma probleemist; juhul kui töötaja leiab, et tasandijuht ei ole neile esitatud probleemi piisavalt käsitlenud, teavitab ta oma peadirektorit, direktorit või selle asendajat. Kui peadirektor, direktor või selle asendaja kinnitab antud juhist kirjalikult, peab töötaja selle täitma, kui see ei ole ilmselgelt õigusvastane.

0.3.3.2.

Töötajad ei või nõuda teistelt töötajatelt nende või teiste jaoks isiklike ülesannete täitmist.

0.3.3.3.

Töötajad peavad kolleegide suhtes käituma lojaalselt. Eelkõige ei tohi töötajad takistada teiste töötajate juurdepääsu teabele, mis võib mõjutada tööd, ega silmas pidada isiklikku kasu ega anda valet, ebatäpset või liialdatud teavet. Samuti ei tohi takistada või keelduda koostööst kolleegidega.

0.4.1.1.

Töötajad peavad rakendama ülimat ettevaatlikkust ja hoolsust oma nimel või kolmanda isiku nimel tehtavates isiklikes finantstehingutes, et tagada EKP hea nimi ja usaldusväärsus, samuti üldsuse usaldus EKP töötajate usaldusväärsuse ja erapooletuse osas. Isiklikud finantstehingud ei tohi olla spekulatiivsed, need peavad olema tagasihoidlikud ja mõistlikus proportsioonis nende sissetuleku ja varalise seisuga, et mitte ohustada nende finantssõltumatust.

0.4.1.2.

Õigusjärelevalve ja juhtimise osakond võib vastu võtta siduvad juhised käesoleva artikli tõlgendamise ja kohaldamise kohta. Õigusjärelevalve ja juhtimise osakond võib EKP juhatuse heakskiidul eelkõige täpsustada isiklikke finantstehinguid, mis on keelatud või mille jaoks on vajalik eelnev luba artiklite 0.4.2.2 ja 0.4.2.3 kohaselt, kui leitakse, et need tehingu on konfliktis EKP tegevusega või võivad sellistena paista. Õigusjärelevalve ja juhtimise osakond avaldab need juhised kohasel viisil.

0.4.1.3.

Töötajatel ei ole lubatud kasutada EKP, riikide keskpankade, riiklike pädevate asutuste või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega seotud teavet, mis ei ole avaldatud ja ei ole üldsusele kättesaadav (edaspidi „siseteave”), või teha selliseid katseid enda või kellegi teise isiklikes huvides.

Eelkõige on töötajatel keelatud siseteavet ära kasutada mis tahes isiklikus finantstehingus või anda soovitusi või hoiatada selliste tehingute eest.

0.4.1.4.

Kui selle artikli tõlgendamisel tekib kahtlusi, peavad töötajad taotlema õigusjärelevalve ja juhtimise osakonna nõustamist enne isikliku finantstehingu tegemist.

a)

lubatud isiklikud finantstehingud;

b)

keelatud isiklikud finantstehingud;

c)

isiklikud finantstehingud eelneva loa alusel;

d)

isiklikud finantstehingud järelaruandluse kohustusega.

a)

ühisinvesteerimisettevõtja osakute ost või müük, kui töötajal puudub võimalus mõjutada investeerimispoliitikat, v.a skeemid, mille peamine eesmärk on investeerida varadesse artikli 0.4.2.2 lõike b, 0.4.2.3 lõigete b ja c alusel, samuti rahaülekanded ja välisvaluutatehingud, mis on otseselt seotud selliste ostude või müükidega;

b)

kindlustuspoliiside või annuiteetide ost või lunastamine;

c)

välisvaluuta ost või müük mittefinantsinvesteeringu või -vara juhuomandamisel reisideks või praeguste või tulevaste isiklike kulutuste katteks valuutas, mis ei ole töötajale makstava palga vääring;

d)

kulutused, sh mittefinantsvara investeeringute või kinnisvara ost või müük;

e)

hüpoteekide seadmine;

f)

töötaja mis tahes vääringus hoiu- või säästukontolt vahendite kandmine tema või kolmanda isiku hoiu- või säästukontole;

g)

muud isiklikud finantstehingud, mis ei ole keelatud ja mille osas ei ole vaja eelnevat luba ning mille väärtus ei ületa 10 000 eurot konkreetses kalendrikuus. Töötajad ei tohi isiklikke finantstehinguid jagada, et sellest piirmäärast mööda minna.

a)

tehingud, mis on seotud või mis sõlmitakse erasektori juriidilise üksuse või isikutega, kellega töötajal on olnud pikaajaline tööalane suhe EKP nimel;

b)

tehingud järgmisega: i) liidus asutatud või liidus filiaale omavate finantsinstitutsioonide (v.a keskpankade) poolt emiteeritud individuaalsed turukõlblikud võlakirjad ja aktsiad; ii) selliste võlakirjade ja aktsiatega seotud derivatiivid; iii) kombineeritud instrumendid, mille osaks on punktis i või ii osutatu, ja iv) investeerimisfondide osakud, kui peamine eesmärk on sellistesse võlakirjadesse, aktsiatesse või instrumentidesse investeerimine.

a)

lühiajaline kauplemine, s.o sama rahvusvahelise väärtpaberite identifitseerimisnumbriga (ISIN) vara müük või ost, mis osteti või müüdi eelneval kuul. Luba ei ole vaja, kui sellele järgnev müük toimub kahjumi peatamise orderi (stop-loss order) teostamisel, mille osas töötaja on andnud maaklerile korralduse;

b)

tehingud järgmisega, mille väärtuse kalendrikuus ületab 10 000 eurot: i) euroala liikmesriikide poolt emiteeritud valitsussektori väärtpaberid; ii) selliste valitsussektori väärtpaberitega seotud derivatiivid; iii) kombineeritud instrumendid, mille osaks on punktis i või ii osutatu, ja iv) investeerimisfondide osakud, kui peamine eesmärk on sellistesse väärtpaberitesse või instrumentidesse investeerimine.

c)

tehingud järgmisega, mille väärtuse kalendrikuus ületab 10 000 eurot: i) kuld ja kullaga seotud derivatiivinstrumendid (sh kulla suhtes indekseeritud väärtpaberid); ii) aktsiad, võlakirjad või seonduvad derivatiivinstrumendid, mille on emiteerinud ettevõtjad, kelle peamine tegevusala on kulla kaevandamine või tootmine; iii) kombineeritud instrumendid, mille osaks on punktis i või ii osutatu, ja iv) investeerimisfondide osakud, kui peamine eesmärk on sellistesse väärtpaberitesse ja instrumentidesse investeerimine.

d)

valuutatehingud, v.a artikli 0.4.2.1 punktis c osutatu, mis ületavad kalendrikuus 10 000 eurot.

a)

laenud, v.a hüpoteeklaenud (k.a fikseeritud intressimäära muutmise ujuvaks või vastupidi või olemasoleva laenu pikendamine). Töötajad peavad osutama, kas laenu kasutatakse finantsinstrumentide ostuks;

b)

intressimääraga seotud derivatiivid ja indeksitel põhinevad derivatiivid;

c)

ettevõtjate, v.a artikli 0.4.2.2 punktis b nimetatud, aktsiate ja nende poolt emiteeritud võlakirjade ost ja müük.

a)

kui see kuulus neile hetkel, kui algas nende suhtes artiklis 0.4 sätestatud piirangute kohaldamine;

b)

mille nad omandavad hiljem ilma nendepoolse tegevuste, eelkõige tulenevalt pärandist, kingitusest, perekonnaseisu muutusest või kapitalistruktuuri või valitseva mõju muutusest üksuse osas, milles töötajal on vara või õigusi;

c)

mille nad omandasid ajal, kui tehing ei olnud keelatud.

0.4.3.1.

Töötajad esitavad õigusjärelevalve ja juhtimise osakonnale ajakohastatud nimekirja järgmise kohta:

Töötajad peavad seda nimekirja ajakohastama.

0.4.3.2.

Võttes arvesse aruandluskohustust artiklis 0.4.3, peavad töötajad hoidma teavet eelmise ja kestva kalendriaasta kohta järgmise osas:

0.4.3.3.

EKP juhatuse heakskiidul võib õigusjärelevalve ja juhtimise osakond taotleda majavälist teenust järgmise osas:

Selle õiguskuulekuse kontrolli eesmärgil võib õigusjärelevalve ja juhtimise osakond nõuda, et asjaomased töötajad esitaksid määratletud ajavahemiku kohta artiklis 0.4.3.2 osutatud teabe kinnises ümbrikus, mis edastatakse majaväliseks kontrolliks. Töötajad peavad esitama selle teabe õigusjärelevalve ja juhtimise osakonna poolt määratud tähtajaks.

0.4.3.4.

Ilma et see mõjutaks artiklit 0.4.3.5, käsitleb majavälise kontrolli teostaja saadud teavet ja dokumente ülimalt konfidentsiaalsetena ja kasutab seda ainult õiguskuulekuse kontrolli teostamiseks.

0.4.3.5.

Juhul kui majavälise kontrolli teostaja leiab tõendeid, mille põhjal tekib kahtlusi töötaja ametialaste kohustuste rikkumise osas või EKP-le töötava välise isikute lepinguliste kohustuste rikkumise osas seoses piirangutega artiklis 0.4, teatab ta sellest võimalikust rikkumisest ja edastab tõendavad dokumendid õigusjärelevalve ja juhtimise osakonnale. Õigusjärelevalve ja juhtimise osakond hindab võimalikku rikkumist ja teatab sellest, kui kahtlused leiavad kinnitust, pädevale asutusele või struktuuriüksus(t)ele edasiseks uurimiseks või vajaduse korral distsiplinaarmeetmeteks. Majavälise kontrolli teostaja aruanne, sh eespool osutatud reeglitega kooskõlas esitatud tõendavad dokumendid, võivad olla edasise sise- ja/või välismenetluse osa.

0.4.3.6.

Töötajate kohustused artikli 0.4.3 alusel jäävad kestma kuni kalendriaasta lõpuni, mis järgneb töölepingu lõppemise aastale. Artiklis 0.4.1.3 sätestatud siseteabe kasutamise keeld jääb kestma kuni teabe avalikustamiseni.

1.

Väärikus töökohal – ebakohase käitumise puudumine. Ebakohane käitumine on mis tahes vormis otsene või kaudne diskrimineerimine, füüsiline vägivald, psühholoogiline ahistamine (kiusamine või alandamine) ja seksuaalne ahistamine.

2.

Otsene diskrimineerimine – juhtum, mille puhul esineb, esines või võib esineda ühe isiku ebasoodne kohtlemine võrreldes teisi isikuga võrreldavas olukorras rahvuse, soo, rassi või etnilise päritolu, usu või uskumuse, puude, vanuse või seksuaalse orientatsiooni tõttu.

3.

Kaudne diskrimineerimine – juhtum, mille puhul näiliselt neutraalne säte, kriteerium või tava paneks isiku halvemasse olukorda tulenevalt rahvusest, soost, rassist või etnilisest päritolust, usust või uskumusest, puudest, vanusest või seksuaalsest orientatsioonist võrreldes teise isikuga, v.a juhul, kui säte, kriteerium või tava on objektiivselt põhjendatud.

4.

Füüsiline vägivald – tahtlik füüsilise jõu või füüsilise jõu ähvarduse kasutamise teise isiku suhtes, millest tuleneb füüsiline, seksuaalne või psühholoogiline kahju.

5.

Psühholoogiline ahistamine – ebakohane käitumine, mis kestab pikemat aega, on korduv või süstemaatiline ja millega kaasneb füüsiline käitumine, suuline või kirjalik väljendus, käeliigutus või muu tahtlik tegevus, mis võib olla vastuolus mis tahes isiku isiksusega, väärikusega või füüsilise või psüühilise heaoluga.

6.

Seksuaalne ahistamine – seksiga seotud käitumine, mis on suunatud isikule, kes seda ei soovi, ning mille eesmärk või tulemus on selle isiku solvamine või alandava, vaenuliku, solvava või häiriva atmosfääri loomine.

0.5.3.1.

Töötajad, kes oma hinnangul on ebakohase käitumise sihtmärgiks, võivad taotleda mitteametlikku või ametlikku menetlust. Töötajatele, kes selle menetluse alustavad, ei tohi tekkida negatiivseid tagajärgi, v.a juhul, kui menetlusest selgub, et nad on teadlikult esitanud valekaebusi või pahatahtlikke kaebusi.

0.5.3.2.

Mitteametlik menetlus

Mitteametlikus menetluse võib asjaomane töötaja:

0.5.3.3.

Ametlik menetlus

Kui asjaomane töötaja leiab, et mitteametlik menetlus ei ole asjakohane või et mitteametlik menetlus ei ole olnud tulemuslik, võib asjaomane töötaja taotleda personali, eelarve ja organisatsiooni peadirektorilt või tema asetäitjalt kohaste (ajutiste) meetmete võtmist. Peadirektor või tema asetäitja peavad käsitlema neid taotlusi kiiresti, tõsiselt ja konfidentsiaalselt. Vajaduse korral või peadirektor või tema asetäitja esitada asja pädevale asutusele, et otsustada sisemise haldusmenetluse algatamine.

0.5.3.4.

Juhid, kelle tähelepanu alla on sattunud ebakohane käitumine, mida ei saa kohaselt käsitleda koheste meetmetega juhtkonna poolt, peavad teatama sellest viivitamata personali, eelarve ja organisatsiooni peadirektorile või tema asetäitjale, kes otsustab edasise tegevuse kooskõlas artikliga 0.5.3.

0.5.3.5.

Muud töötajad, kelle tähelepanu alla on sattunud ebakohane käitumine, võivad teatada sellest oma tasandijuhile või vajadusel personali, eelarve ja organisatsiooni peadirektorile või tema asetäitjale. Kohaldatakse reegleid, mis kaitsevad töötajat ametialaste kohustuste rikkumisest teatamise korral.

0.7.1.

Ilma et see mõjutaks artiklit 0.4.2, võivad õigusjärelevalve ja juhtimise osakond koos personali, eelarve ja organisatsiooni peadirektori või tema asetäitjaga vastu võtta juhiseid eetikaraamistiku tõlgendamise ja kohaldamise kohta.

0.7.2.

Töötajad võivad taotleda, et õigusjärelevalve ja juhtimise osakond või personali, eelarve ja organisatsiooni peadirektori või tema asetäitja annaksid oma otsustuspädevusse jäävates asjades juhiseid igas eetikaraamistiku järgimisega seotud küsimuses. Kui töötaja järgib oma käitumises täielikult õigusjärelevalve ja juhtimise osakonna või personali, eelarve ja organisatsiooni peadirektori või tema asetäitja poolt antud nõuandeid, loetakse see eetikaraamisikuga kooskõlas olevaks ja sellest ei tulene distsiplinaarmenetlust. See nõustamine et vabasta töötajaid vastutusest riigi seaduste alusel.